Valitsus sidus pensionireformi usaldushääletusega, välistades nii kurnavad ööistungid riigikogus. Selle tingisid opositsiooni esitatud pea tuhat parandusettepanekut eelnõule.

Kallas põhjendas ettepanekute tulva eesmärgiga panna koalitsiooni kuulama eksperthinnanguid ning mitte kiirustama eelnõuga, mille sotsiaalmajanduslik mõju on tohutu.

"Kõige rohkem häirib neid see, et pensionisüsteem lõhutakse ära sellisel viisil, nagu lõhutakse. Eksperdid on puudused välja toonud, seal on põhiseaduse riived. Selle tõttu me selle vastu ka võitleme. Me kasutame kõiki võimalusi, et seda nii-öelda kuritegu ära hoida," rääkis Kallas.

Seederi sõnul ei saa riigikogus hakata arutama sadu ettepanekuid, mis halvaks parlamendi töö. Seetõttu seoti eelnõu usaldushääletusega. "Valitud tee tuleneb opositsioni hulgast ettepanekutest, millega blokeeritakse riigikogu töö nädalateks. Et edasi minna, ongi seaduses ette nähtud võimalus siduda eelnõu vastu võtmine usaldushääletusega, mida on ka varem tehtud. See on mõistlik lahendus kujunenud olukorrale," märkis Seeder.

Kallase sõnul tehti vägagi sisukaid ettepanekuid, samas möönis ta, et osa ettepanekutest oli tõesti mõeldud venitamiseks.

"(Esiteks) Me esitasime oma eelnõu, mis teeks teist sammast paremaks – kuidas saaks raha kasutada, kuidas toimuksid sisse- ja väljamaksed. Teiseks tegime rea sisulisi muudatusettepanekuid. Kolmandaks, tõepoolest, tegime rea muudatusettepanekuid selleks, et panna koalitsiooni ka arutama nende teemade üle. Etteheiteid on palju, ja miks ei võiks me arutada (eelnõu üle) kuid, eriti arvestades, et valitsuselt muid eelnõusid ei tule ja riigikogu päevakorrad on sisuliselt tühjad. Me polegi varjanud, et me tegime need muudatusettepanekud, et kasutada kõiki võimalusi, mis opositsioonil on, et seda jama ära hoida," rääkis Kallas.

Seeder märkis, et esitatud ettepanekute hulgas oli sadu ettepanekuid, mis oli tehtud seaduse jõustumiskuupäevade kohta. "Need ettepanekud, mis esitati, valdav enamus ei ole sisulised, vaid ajaviitmiseks esitatud," ütles ta.

Saatejuht Andres Kuuse küsimusele, kuidas selgitada õiguskantsleri hinnangu kritiseerimist, vastas Seeder, et tegu polnud kriitika, vaid arvamusavaldusega.

"Mina ei kritiseerinud, mina ütlesin välja oma kommentaari õiguskantsleri tehtud ettepanekutele, ja olen jätkuvalt selle juures. Mulle on üllatav, et suur osa ajakirjandusest on nii valuliselt reageerinud. Jätkuvalt olen seda meelt, et need õiguskantsleri erinevad ettepanekud sisaldavad nii õiguslikku analüüsi kui õiguslikke ettepanekuid, (aga ka) sotsiaalmajanduslikke ettepanekuid, poliitilisi ettekirjutusi riigikogule, mis kindlasti ei ole õiguskantsleri pädevus," rääkis Seeder.

Saatejuht palus Seedril kommenteerida ka peaminister Jüri Ratase poolt 2018. aasta oktoobris öeldut, et kogumispensione ei tohi mingil juhul vabatahtlikuks muuta, kuna see tähendaks tulevikus väiksemaid pensione.

Seeder vastas, et kõik inimesed on arenemisvõimelised.

"Kui sa ajad õiget asja ja oled ise veendunud, siis sa suudad ka teisi veenda ja selgeks teha oma taotlused ja põhjendada oma seisukohti. Ja inimesed on arenemisvõimelised," lausus ta.