"Selgelt nendes ettepanekutes ja õiguskantsleri hinnangutes on paljudes kohtades tegemist poliitilise otsustusega, mis ei ole kindlasti õiguskantsleri pädevuses," ütles Seeder.

"Tundub, et väga selgelt on õiguskantsler võtnud nii-öelda pensionireformiseaduse vastase hoiaku. Tema retoorika on küll see, et ta piirdub ainult õiguslike küsimuste analüüsimisega. Aga kui vaadata tervikuna kogu seda paketti, mis on esitatud, siis seal on väga palju mitte õiguslikke, vaid sisulisi poliitilisi hinnanguid," lausus Seeder.

Küsimusele, kas õiguskantsler siis esindab kellegi poliitilisi huve ja kui, siis kelle, ei osanud Seeder vastata. "Võib-olla ta esindab oma isiklikke poliitilisi vaateid. Mul sellist informatsiooni küll ei ole ja seda mina ei julge küll väita, aga ma arvan ka, et õiguskantsler ei peaks esindama ka isiklikke poliitilisi vaateid, vaid peaks piirduma ikkagi selle pädevusega, mida põhiseadus ja seadus õiguskantslerile ette näevad," rääkis Seeder.

Õiguskantsler Ülle Madise märkis oma kolmapäeval avaldatud seisukohas, et kavandatav pensionireform tekitab praegusel kujul põhiseaduse suhtes mitmeid küsitavusi.

Ebavõrdse kohtlemise küsimus

Näiteks tõi õiguskantsler välja ebavõrdse kohtlemise teisest sambast raha välja võtjate ja raha teise sambasse jätjate vahel. Madise leiab, et nendel, kes on kogumispensioni teise sambaga liitunud, saavad pensioniks kogutud raha - sealhulgas riigi eraldatud sotsiaalmaks - enne pensioniea saabumist välja võtta, kuid samaealised inimesed, kes ei ole kohustusliku kogumispensioniga liitunud, ei ole võimalik nende töötasult tasutud sotsiaalmaksust 4 protsenti vabaks kasutamiseks kätte saada.

"Kui kohustusliku kogumispensioniga liitunud võtavad raha välja, on võrreldavate gruppide sotsiaalmaksukoormus tagasiulatuvalt erinev: teise pensionisambaga mitteliitunud inimesed on kandnud suuremat sotsiaalset solidaarsuskohustust kui teise sambaga liitunud inimesed, kes võtavad raha välja enne pensioniea saabumist. Seetõttu saavad teise sambaga liitunud inimesed tagantjärele optimeeritava 4 protsendi sotsiaalmaksu ulatuses eelise võrreldes nendega, kelle sotsiaalmaksust 20 protsenti on pidevalt laekunud riikliku pensionikindlustuse süsteemi," tõdeb Madise.

Seederi sõnul on siin õiguskantsler piirdunud ainult pooltõega ehk osalise analüüsiga. "Ta jätab täiesti käsitlemata selle, et nendel inimestel on proportsionaalselt esimesest sambast saadav niinimetatud riiklik pension suurem võrreldes nendega, kes on teise sambaga ühinenud. Lisaks sellele on tänaseks ju kehtiv seadus ka selliseks tehtud ja muudetud, et kõigil nendel inimestel, kellel on riiklik sammas, nendel on olemas vaba võimalus vabatahtlikult ühineda ka teise sambaga," vastas Seeder Madisele.

Seederi sõnul on selline hinnang suunatud eelkõige selle vastu, et pensionireform sellisel kujul saaks jõustuda.

Kindlustuslepingute ülesütlemise oht

Seederi sõnul on pooltõena esitatud ka punktis, kus räägitakse ühepoolsete lepingute lõpetamisest kindlustusseltsidega inimeste poolt, kes on juba läinud väljamaksete süsteemi.

"Seaduseelnõus on sees, et need kohustused võtab ka riik üle," ütles Seeder ja lisas, et seal põhiseaduslikku riivet ei ole.

Liigne kiirustamine

Õiguskantsler näeb probleeme ka muudatuste rakendamiseks kavandatud ajas, mis tema hinnangul on praegu liialt lühike, arvestades, et tegemist on olulise reformiga.

"See aeg on minu arvates piisavalt pikk ja see on ka läbi räägitud kõikide osapooltega," lausus Seeder.

Praeguse eelnõu kohaselt on seadus kavandatud jõustuma 1. juulist. Rahanduskomisjon tegi aga Seedri sõnul viimasel koosolekul ettepaneku seda kuupäeva edasi lükata.

Tagasiulatuv kohaldamine

Õiguskantsler viitas ka sellele, et seadustel üldjuhul ei peaks olema jõud jõustumiseelsele ajale tagasiulatuvat jõudu, kuid pensionireformi eelnõul selline võimalus tekib.

Seederi sõnul on tagasiulatuvalt ikka Eesti õiguspraktikas vastu võetud erinevaid seadusi. "Siin tuleb vaadata, kas see riivab kellegi põhiõigusi, kas ta halvendab kellegi olukorda või parandab. Siin ma küll ei näe mingisugust vastuolu põhiseadusega, kui me võtame pensionireformi, mis annab täiesti vabad võimalused, mitte kedagi ei kohusta ega kellegi positsiooni ei halvenda. Sellist tagasiulatuvat rakendamist erinevate juhtumitega ja erinevate seaduste puhul on ka varasemalt Eesti riigi praktikas ette tulnud," selgitas Seeder.

Lahkujad mõjutavad ka jääjate pensionivara

Õiguskantsler viitab sellele, et kui osa inimesi hakkab pensionifondidest oma raha välja võtma, mõjutab see fondiosakute hinda ning sellega ka nende inimeste pensionivara väärtust, kes ei kavatse teisest sambast lahkuda.

"Kogumisperioodi reeglite põhimõttelise muutmisega - kogumisperioodil koos varaga väljumise võimaluse andmisega - loob riik riski, et pensionifondi osakute väärtus hakkab lisaks finantsturgudel ja majanduses toimuvale sõltuma suurel määral teiste osakuomanike käitumisest," kirjutab Madise.

"See on jällegi niisuguse majanduspoliitiline seisukoht. Me tegelikult ei tea keegi täpselt kui palju on lahkujaid ja millisel kujul pensionireform võiks täpselt mõjutada ühe või teise sihtrühma vara väärtust. Pensionireform hoopis suurendab pikas perspektiivis kõikide võimalusi, varade väärtust, sellepärast et pensionireformi üldine seisukoht on luua konkurentsiolukordi, tekitada olukord, kus fondid on huvitatud oma klientide hoidmisest ja klientidel on vaba võimalus mitte ainult selles suletud ringis oma fonde vahetada, vaid ka väljuda fondist ja langetada teistsuguseid otsuseid," kommenteeris Seeder.

Sutt: õiguskantsler on seaduseriive selgelt välja toonud

Riigikogu rahanduskomisjoni liige, reformierakondlane Andres Sutt toetab õiguskantsleri seisukohta, et teise sambaga mitteliitunud inimesed jäävad ebaõiglasesse olukorda.

"Minu silmis on see üheselt selge, et Ülle Madise on need riived välja toonud. See, mis puudutab just eriti neli pluss kaks küsimust ehk neid, kes otsustasid liituda teise sambaga ja neid, kes ei otsustanud liituda omal ajal, koheldakse ebavõrdselt. Ma arvan, et see on väga sisuline küsimus," kommenteeris Sutt "Aktuaalsele kaamerale".

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Isamaa liige Aivar Kokk selgitas, et tegelikult riik ei pane raha teise sambasse. "Meie sotsiaalmaksust neli protsenti läheb teise pensionisambasse ja kaks protsenti meie palgast. Selle võrra, selle nelja protsendi võrra, mis sotsiaalmaksust läheb teise pensionisambasse, meie esimene sammas väheneb. Nii et see jutt, mida räägiti 17 aastat tagasi, et riik paneb midagi juurde, siis tegelikult seda ei ole," rääkis Kokk.

Teine suurem probleem on, et kui osa inimesi võtab fondist raha välja, võib see langetada fondiosakute hinda ja seeläbi kaotavad need, kes kogumist jätkavad. Seega mõjutavad lahkujad fondidesse jääjate pensionivara.

"Kui raha välja võetakse vähenevad fondimahud, väheneb tootlus ja võivad tõusta haldustasud. Tegelikult see reform antud kujul töötab vastu täpselt sellele, millest on räägitud ehk et oleks suurem tootlus ja madalamad haldustasud," leiab Sutt.

Koka sõnul on selle vältimiseks ette nähtud fondidele laenu võtmise võimalus. "Tuleks vaadata, mis otsuseid me sellel nädalal rahanduskomisjonis tegime. Kindlasti see, et fondidel on võimalik täna kümne protsendi asemel 25 protsenti järgmisest aastast laenu võtta, tagab selle, et kui fondides tekib likviidsusprobleem, on neil võimalik maailmaturult laenata raha juurde," selgitas Kokk.

Sutter sõnas, et kuna vastuolud reformis on nii suured, võib seadus võib jääda presidendi poolt välja kuulutama ja jõuab lõpuks riigikohtusse. Ka Madise viitab oma postituses, et lõpliku otsuse saab seaduse osas teha Riigikohus.

Reinsalu: ootame parlamendilt sisulist arutelu

Seederi erakonnakaaslane välisminister Urmas Reinsalu jagas valitsuse pressikonverentsil Seederi seisukohti õiguskantsleri ettepanekute osas.

Reinsalu sõnul ei saa pensionireformi rakendamisega kaua oodata, sest pika "venitusperioodiga" lõikaks valitsus ära prognoositavuse võimaluse turu osalistelt.

Reinsalu avaldas lootust, et parlamendis eelnõu menetlemisel ei taba seda mehhaaniline muudatusettepanekute laviin.

Helme: õiguskantsler tegeleb poliitikaga

Õiguskantsleri ettepanekuid kritiseeris neljapäesel valitsuse pressikonverentsil ka EKRE esimees, siseminister Mart Helme.

"Mis puutub õiguskantslerisse, siis minu hinnangul õiguskantsler tegeleb praegu poliitikaga. See on poliitiline otsus. See on teatud finantsringkondade, teatud huvigruppide toetamine õiguslike instrumentidega, mis ei ole õiguskantsleri õigus ega ülesanne. Ma olen selles suhtes tema tegevuse suhtes väga kriitiline," ütles Helme.

Madise: olen ja jään poliitiliselt erapooletuks

Õiguskantsler Ülle Madise reageeris neljapäeval kriitikale ja kinnitas, et on poliitiliselt erapooletu.

"Nagu õiguskantsleri ametivannet andes tõotasin, olen ja jään poliitiliselt erapooletuks. Mõni õiguslik seisukoht ei pruugi mõnele poliitikule meeldida, ent see ei saa takistada tööülesannete täitmist," kommenteeris Madise.

Ta märkis, et lõpliku otsuse teeb vajadusel riigikohus. "Võib minna nii nagu töötuskindlustuse asjas: ongi põhiseadusvastane; või nii nagu aktsiiside tõstmisel õiguspärast ootust eirates: kohus muutis varasemat praktikat ning luges aktsiisitõusud põhiseaduspäraseks," rääkis Madise.

"Igaüks teeb oma tööd. Ränk avalik süüdistus selle eest, et täidan ametivannet ja riigikogu ees antud lubadust põhiseaduslikkuse probleemidest teada anda, on kohatu," lisas Madise.