"Karta on, et see asi riigikohtusse välja jõuab, sest õiguskantsler on oma positsiooni välja öelnud, eelnõu autorid ei ole valmis kaasa minema ja eelnõu muutma," ütles Ginter "Aktuaalsele kaamerale".

Selge on Ginteri sõnul see, et õiguskantsleri avaldus mõjutab alati poliitikat. "Kas see sekkumine on lubatu piires või on piiridest üle mindud? See on hoopis teine küsimus, kui seda teemat hakkab vaatama riigikohus."

Jaan Ginter ütles, et kui süüdistada õiguskantslerit põhjendamatult poliitikasse sekkumises, siis selleks peaks olema mitmeid näiteid. "Tuleb välja tuua, et kuidas õiguskantsler on mingi aktis näidanud, et seal on põhjendamatu põhiseaduslik riive ja riigikohus pole sellega olnud nõus. Praegu ühest eraldiseisvast asjast suuri järeldusi teha ei tohi," selgitas õigusteadlane.

Ginter märkis, et kui vaadata argumente, mis õiguskantsler pensionireformi osas välja tõi, siis tema nendega sajaprotsendiliselt ei nõustu.

"Erinevatest advokaadibüroodest koostatud arvamustes teise samba osas on ka öeldud, et seal on põhiõiguste riived, aga need ei pruugi olla sugugi põhjendamatud. Sellepärast tuleb aru saada, et selle reformi pooldajad nii valuliselt õiguskantsleri avaldusele reageerisid," märkis Ginter.

Ka Ülle Madise ütles, et lõpliku otsuse teeb vajadusel riigikohus. "Võib minna nii nagu töötuskindlustuse asjas: ongi põhiseadusvastane; või nii nagu aktsiiside tõstmisel õiguspärast ootust eirates: kohus muutis varasemat praktikat ning luges aktsiisitõusud põhiseaduspäraseks," rääkis Madise.