Riigikogu seadustas teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1580332020000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu paljuvaieldud kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse, mille jõustumisel muutub teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks. Valitsus sidus seaduse vastuvõtmise usaldushääletusega, et vältida opositsiooni venitamistaktikat.

Pärast tunde kestnud arutelu ja sõnavõtte hääletas eelnõu poolt 56 saadikut, vastu hääletajaid oli 45. Jõujooned jooksid sel korral täpselt koalitsiooni-opositsiooni liinil. Ehk poolt hääletasid kõik Keskerakonna, EKRE ja Isamaa saadikud ning vastu olid Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja fraktsiooni mittekuuluv Raimond Kaljulaid. Täpsemalt saab hääletustulemusi vaadata siit.

Valitsuse algatatud eelnõu seletuskirjas seisab, et eesmärk on anda inimestele suurem valikuvabadus.

"Eelkõige seisneb see vabaduses otsustada, kas koguda raha teises sambas või mitte. Samuti antakse inimestele  täiendavaid võimalusi oma pensioniraha investeerimisel ja kasutamisel nii enne kui ka pärast pensioniiga. Olemuslikult pole kavandatavad kohustusliku kogumispensioni süsteemi muudatused tagasiulatuvad. Nende muudatustega ei panda inimestele tagasiulatuvalt kohustusi ega võeta ära ka minevikus omandatud õigusi," põhjendas valitsus seadusemuudatusi.

"Kuigi selle reformi puhul on avaldatud ka kahtlust, et kõik selle komponendid ei pruugi olla põhiseadusega kooskõlas, siis mina ei ole sellega nõus. Oleme selle poole aasta jooksul reformiga töötades pakkunud välja tasakaalustatud lahenduse, mis muudab tänase jäiga süsteemi inimeste jaoks oluliselt paindlikumaks, kuid samas säilitab sotsiaalseid eesmärke silmas pidades vajalikud piirangud. Need piirangud on minu hinnangul proportsionaalsed ja vajalikud ning seda ka põhiseaduse silmis," ütles riigikogus eelnõu kaitsnud EKRE-sse kuuluv rahandusminister Martin Helme.

Isamaasse kuuluva riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on tähtis, et inimesed saaksid võimaluse ise oma raha investeerida, lisades, et samal ajal on oluline, et pensionifondid edaspidigi investeeriks Eesti majandusse ja teeniks läbi nende investeeringute pensionifondiga liitujatele iga-aastast tulu. "Etteheited ebavõrdsest kohtlemisest põhjendamatud," teatas ta.

 

Opositsioon oli kriitiline

Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et tegu on selle riigikogu kõige halvema seadusega, millega lõhutakse meie pensionisüsteem. "Tänase otsuse maksavad kinni meie lapsed ja järgmised põlvkonnad. "

Sotsiaaldemokraatide esimehe Indrek Saare sõnul on lühinägelik arvata, nagu oleks pool aastat väldanud arutelud pensionireformi teemal muutnud inimesi teadlikumaks ning oskavad nüüd paremini oma raha investeerida ja teha tarku otsuseid.

Ta osundas ekspertidele, kes on hoiatanud pensionisüsteemi lõhkumise eest. Samuti soovitas mõelda nende inimeste peale, kes võtavad raha välja ja kaotavad suurte lubaduste valguses oma säästud mõtlematult tehtud investeerimisotsuste pärast.

Milline on põhiseaduse riive?

Riigiõiguse ekspert Paloma Krõõt Tupay ütles "Aktuaalse kaamera" otsestuudios, et tegemist on keerulise küsimusega. "Sellel on laiaulatuslik mõju kõikidele inimestele ja kahtlemata tuleb teha põhiseaduslik analüüs," rääkis ta.

Typay selgitas, et president ei pea seadust välja kuulutamata jättes esitama juriidilisi põhjendusi, küll aga tuleb tal seda teha siis, kui asi läheb riigikohtusse.

Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras, kuid reform rakendub valdavas osas 2021. aasta algusest. Makse tasumise või tasumisest vabastamise avaldusi ja raha väljavõtmise avaldusi saab esitama hakata samuti 2021. aasta algusest ning mõnedel juhtudel ka hilisematel kuupäevadel seoses pensioni investeerimiskonto rakendumisega.

Reformi sisu

Pensionireformi jõustumisel muutub teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks. Vaikimisi jääb kõik nii, nagu on – kui inimene soovib pensioni samamoodi edasi koguda, ei pea ta midagi tegema. Kui inimene soovib sambast lahkuda, sellega liituda või lihtsalt peatada sissemaksed, peab ta esitama avalduse pangale või pensionikeskusele.

Kehtima jäävad samba senised maksemäärad: kaks protsenti inimese brutopalgast ja neli protsenti tema sotsiaalmaksust. Uue võimalusena saavad inimesed oma teise sambasse kogutud vahendeid ise edasi investeerida. Selleks tuleb esitada vahetamise avaldus, millega tehakse teise samba fondiosakud rahaks ja kantakse see pangas inimesele avatud pensioni investeerimiskontole.

Pensioni investeerimiskontole saab kanda nii seni kogutud pensioniraha kui suunata sinna uued teise samba sissemaksed – muud raha sinna kanda ei saa. Raha väljavõtmine pensioni investeerimiskontolt toimub samadel tingimustel kui pensionifondist. See tähendab, et üldiselt tuleb oodata pensionieani, kuid vajadusel saab teisest sambast koos rahaga välja astuda ka varem.

Sarnaselt fondide vahetamisele võib inimene liigutada oma raha pensioni investeerimiskonto ja teise samba fondide vahel. Näiteks investeerida mõnda aega iseseisvalt, jõuda järeldusele, et see pole tema jaoks ehk parim lahendus ning pöörduda siis tagasi mõnda fondi.

Pensioni investeerimiskonto vahendeid saab investeerida sarnaselt tavapärase investeerimiskontoga – näiteks väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse.

Pensioniikka jõudes on iga inimese enda valida, kas võtta kogu raha korraga välja või teha seda tähtajalise või eluaegse pensionina. Kui teisest sambast võetakse raha kasutusse eluaegse pensionina või pika tähtajalise pensionina, kus raha on jaotatud vähemalt inimesel keskmiselt elada jäänud aastatele, siis sellistelt väljamaksetelt tulumaksu tasuma ei pea.

Lühema tähtajalise pensioni puhul ja kogu raha pensionieas korraga välja võttes tuleb sellelt tulumaksu tasuda vähem kui raha varem välja võttes – 10 protsenti tavapärase 20 protsendi asemel. Väljamaksed ei mõjuta inimese maksuvaba tulu arvestust.

Võrreldes kehtiva korraga saavad soovijad pärast eelnõu seadusena jõustumist pensioni kogumise teises sambas lõpetada. Seda on võimalik teha kahel viisil: peatada maksed teise sambasse ja jätta kogutud raha sinna edasi kasvama või võtta kogutud raha välja, millega lõpeb ka maksete tegemine teise sambasse.

Kui inimene on sambast lahkunud, ükskõik, kas peatanud ainult maksed või võtnud kogutud raha ka välja, on tal võimalik sambaga 10 aasta möödumisel uuesti liituda. Peale seda on tal 10 aasta möödudes veel üks kord võimalik sambast lahkuda – lõpetada lihtsalt maksed teise sambasse või võtta välja ka kogunenud raha.

Kui inimene on sambast teist korda lahkunud, siis uuesti liituda ja makseid teha ta enam ei saa. Seega ei kogune inimesele teise sambasse enam raha ja pensionieas jääb talle üksnes esimese samba pension.

Raha väljavõtmisel sambast lahkumisel tuleb arvestada sellega, et väljamakse tehakse ühes osas ja välja makstakse kogu raha, mis inimesel teise sambasse kogunenud on. Väljamakselt tuleb tasuda 20 protsenti tulumaksu, kuid maksuvaba tulu arvestust teise samba väljamakse ei mõjuta.

Inimesed, kes liituvad vabatahtlikult teise sambaga esmakordselt, saavad raha esimest korda sambast välja võtta või maksete tegemise lihtsalt lõpetada siis, kui liitumisest on möödunud vähemalt 10 aastat.

Teisest sambast võivad soovi korral lahkuda ka tänased teise samba pensionärid. Selleks tuleb esitada pangale või pensionikeskusele avaldused fondipensioni lõpetamiseks ja ühekordse väljamakse saamiseks või kindlustusandjale sõlmitud pensionilepingu ülesütlemiseks. Väljamakselt, mis teise samba pensionäridele sambast lahkumisel tehakse, tuleb tasuda tulumaks 10 protsenti.

Raha makstakse teisest sambast välja ja maksete tegemine saab alata või lõppeda kolmel korral aastas – jaanuaris, mais ja septembris. Sambaga vabatahtlikult liitumiseks ja sambast lahkumiseks, sealhulgas kogutud raha väljavõtmiseks saab avaldusi esitama hakata jaanuaris 2021. Kõik avaldused, mis esitatakse hiljemalt 2021. aasta 31. märtsiks, realiseeritakse septembris 2021.

Pensionifondid saavad sambast lahkumisest ette teada vähemalt viis kuud. Pikem raha väljavõtmisest etteteatamine aitab pensionifondi investeeringuid paremini juhtida. Raha väljamaksmisega pensionifondile kaasnevate riskide maandamiseks tõstab eelnõu ka pensionifondi arvel laenu võtmise piirmäära seniselt 10 protsendilt 25 protsendile.

Kogutud raha pensionifondist pensioni investeerimiskontole kandmiseks saab avaldusi esitama hakata 1. aprillist 2021. Nagu pensionifondi osakute vahetamise puhulgi, toimub raha pensioni investeerimiskontole kandmine 1. septembril, kui vahetamise avaldus esitatakse hiljemalt 31. juulil 2021. Kui avaldus esitatakse järgmises tsüklis, leiab vahetustehing aset 3. jaanuaril 2022.

Teise samba maksed saab pensioni investeerimiskontole suunata samuti septembrist 2021. Selleks tuleb esitada pangale või pensionikeskusele uus valikuavaldus. Maksed suunatakse ümber hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: