Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni saadikud ja Keskerakonna fraktsiooni saadik Jaanus Karilaid esitasid apteegireformi eelnõule parandusettepanekud, millega apteegid saaksid õiguse osta ravimeid ka mujalt kui Eesti hulgifirmadelt ning ravimimüügi õigus laieneks ka haiglatele ja perearstikeskustele.

Alternatiivse eelnõu esitas ka opositsioonis olev Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE).

Sotsiaalminiser Tanel Kiik ütles, et apteegireformi viimasel hetkel tühistamine ei ole põhjendatud. Kiik rõhutas, et seadus on olnud jõus viis aastat ja 1. aprillil saab läbi üleminekuperiood.

EKRE ettepanekut, et apteekidel oleks võimalik osta ravimeid ka mujalt, kui Eesti hulgimüüjatelt, Kiik ei toeta.

"Mis puudutab apteekide õigust ravimeid ise maale tuua. See ei ole reaalselt turu olukorda parandav ettepanek. Olukorras, kus Eestis on üle 50 hulgimüüja, olukorras, kus Euroopa Liidu õigus väga selgelt ka reguleerib, kes üldse võib ravimeid maale tuua. Ei ole mõeldav, et ravimeid hakkavad maale tooma 500 erinevat apteeki üle Eesti," rääkis Kiik.

"Kui me tühistame apteegireformi, anname hulgimüüjale õiguse olla apteegi omanik edasi, siis tekib küsimus, et kuidas apteegi proviisorist juhataja, kes sel juhul on palgatöötaja, hakkab - samal ajal olles hulgimüüjale kuuluv - tooma ravimeid ise sisse välismaalt. Siin tekib täiesti skisofreeniline olukord, et mis eelarvest ta seda teeb, kellega läbirääkides ta seda teeb, mis kaalutlustel ta seda teeb ja kuidas see otsustusvabadus saab väljenduda olukorras, kus ta kuulub tegelikult hulgimüüjale, ehk ravimi maaletoojale. Minu meelest see ettepanek ei ole päris eluga kuigivõrd kooskõlas," lausus Kiik.

Kiige sõnul ettepanekut, et ravimimüügi õigus laieneks ka haiglatele ja perearstikeskustele, ta toetab.

Reinsalu: ettepanekuid tuleb arutada

Välisminister Urmas Reinsalu nimetas apteegireformi ümber toimuvat üheks suureks tohuvabohuks, ent arvas, et sotside ja EKRE ning Jaanus Karilaiu esitatud muudatusettepanekuid tuleb arutada." Ma arvan, et neid kõiki tuleb arutada."

Reinsalu rääkis, et otsused, mida parlament apteegireformi suhtes teeb peavad pidama silmas ka küsimust õiguspärasest ootusest ja seda, et apteegivõrk oleks olemas.

Teine oluline küsimus puudutab tema sõnul hinnastamist. "Minu meelest meil on kõvasti reserve ka turumajanduse põhimõtteid rakendades ravimite hindu kõvasti allapoole tuua," sõnas Reinsalu.

Ratas: kõige õigem kui reform jõustub 1. aprillil

Peaminister Jüri Ratas viitas, et üheltpoolt on tehtud otsused viis aastat tagasi ja nüüd kui 1. aprill jõuab ukse ette, siis võivad kättesaadavuses tekkida väga suured tagasilöögid.

"Minu tunnetus on see, et selles olukorras oleks kõige õigem jääda täna sellele positsioonile, mis riigikogu viimati ütles, et me tagasi ei pööra, reform jõustub 1. aprillil," ütles Ratas.

"Kindlasti me oleme nõus oma fraktsiooniga riigikogus kõiki neid ettepanekuid arutama. Aga niikaua kuni on erinevate reformide võimalused üleval või roheline tuli veel vilgub ja keegi ei tea, kas minna veel üle tee või mitte, siis me tegelikult ei aita ka kuidagi kaasa sellele olukorrale, et proviisori omandusse järjest rohkem ja rohkem apteeke enne 1. aprilli tuleksid. Aga loomulikult, ka meie oleme valmis arutama igasuguseid ettepanekuid, kui see kuidagi muudab asja paremaks, olgu see kättesaadavuses, olgu see hinnapoliitikas ja loomulikult kvaliteedis me ei tohi tagasi anda," lausus Ratas.