EKRE eelnõu annaks õiguse ravimeid müüa nii haiglatele kui ka perearstikeskustele. Samuti kaoksid ära apteekide asutamispiirangud. Apteegid aga saaksid õiguse osta ravimeid sisse ka väljastpoolt Eestit või otse ravimitootjalt. EKRE hinnangul aitab nende eelnõu ära hoida ohu, et osadest maapiirkondadest kaob apteegiteenus.

"Kui me usaldame Soome või Rootsi või Prantsusmaa ravimiametit sama palju kui Eesti ravimiametit, siis siin ei tohiks probleemi olla. See ei saa olla selle valitsuse poliitika, et meil maapiirkondades veelgi rohkem avalikku teenust kaob ära," kommenteeris EKRE aseesimees, rahandusminister Martin Helme.

"Kui apteegituru peamine probleem on vertikaalne integratsioon ehk siis hulgimüüjatele kuuluvad apteegid, kellel on liiga palju võimu, siis kas see lahendab seda olukorda, või pigem muudab seda olukorda hullemaks? Mina sellisel põgusal pilgul vaadates ütlen, et see seda olukorda ei lahenda, vaid pigem muudab hullemaks," leidis Reformierakonna esimees Kaja Kallas.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul toob asutamispiirangute kaotamine kaasa olukorra, kus suurematesse linnadesse tekib veel rohkem apteeke, nii et maapiirkondadest tõmmatakse ära viimasedki proviisoritest ja farmatseutidest spetsialistid ning tasakaal linna- ja maa-apteekide vahel halveneb veelgi.

"See on täiesti uue olukorra tekitamine. Eksivad need, kes ütlevad, et see on tänase olukorra säilitamine - see ei ole seda. See tähendab, et sel juhul jõuaksime tagasi viie aasta tagusesse aega," lausus sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond).

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kolme liikme algatatud alternatiivne eelnõu pehmendab juba vastu võetud ravimiseaduse tingimusi - maapiirkondades võiks lubada proviisoritel omada mitmepeale ka vähemalt 80 protsenti apteegi osalusest, praeguse ühele proviisorile kehtestatud 51-protsendilise osaluse asemel. Samuti võiks piirkondades, kus on raskusi proviisorinõude õigeaegse täitmisega, anda ajapikendust järgmise aasta jaanuarini.

"Anda siis võimalus nendele maapiirkondadele selle erandiga jätkata, kui ravimiamet nii otsustab, aga suurtes piirkondades apteegireform ikkagi jõustuks nii, nagu on," selgitas üks eelnõu algatajaist, riigikogu liige Riina Sikkut (SDE).

Sotsiaalminister eelistab jätkuvalt apteegireformi jõustumist 1. aprillist. Reformierakond eelistaks sama, kuid jätab kõik otsad veel lahtiseks.

"Meid väga huvitab, mis on Keskerakonna seisukoht selles. Meie oma fraktsiooniga arutame seda siis, kui istungite nädal jälle uuesti algab. Tuleme kõik kokku, oleme seda eelnõu lugenud ja võtame oma positsiooni," ütles Kaja Kallas, kes ei välistanud võimalust, et kumbki eelnõudest Reformierakonna fraktsiooni toetust ei leia.

Kas EKRE eelnõu läbiminekuks vajalikud hääled kokku saadakse, pole kindel, nagu näitas ka detsembrikuus läbi kukkunud hääletus.

"No ma arvan, et need poolthääled ei ole oluliselt vähenenud. Nüüd on küsimus selles, et kas vastuhääled on vähenenud ja kas mingeid erapooletuid hääli on juurde tulnud. Me teame, et riigikogus need lõhed ja erimeelsused jooksevad ka fraktsioonide sees, ja meie selline palve või soovitus teistele fraktsioonidele on, et sellisel juhul lasku hääletus vabaks," kommenteeris Martin Helme.

Keskerakonnas on hääletamise viis veel lahtine.

"Eelmine kord, kui oli hääletus apteegireformi tühistamise üle, siis Keskerakonna fraktsioonis jäi hääletus nii-öelda vabaks: oli neid, kes seda toetasid; oli ka neid, kes ei toetanud. Saame näha, kas see läheb nii ka seekord või kujundatakse ühine positsioon," ütles Tanel Kiik.

Pole välistatud, et sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder (Keskerakond) kutsub järgmisel, istungitevabal nädalal kokku erakorralise koosoleku, et arutada EKRE eelnõu ennaktempos. Sotsid loodavad, et paralleelselt võetakse menetlusse ka nende alternatiivne eelnõu.

Ossinovski: EKRE eelnõu ei ole kindlasti viimane vaatus

Endise sotsiaalministri Jevgeni Ossinovski (SDE) sõnul on praegust segast seisu vaadates võimatu ennustada, mis apteegireformist 1. aprilliks saab.

"Kui me vaatame siin eelmise aasta detsembrist seadusandlikke initsiatiive ja nende saatust, siis ma ei julgeks ennustada praegu küll, mis enne aprilli lõplikult saab. Tõenäoliselt see tänane EKRE algatus (eelnõu – toim.) ei olnud selles asjas kaugeltki viimane vaatus, tõenäoliselt ootamatuid piruette enne 1. aprilli tuleb veelgi," rääkis Ossinovski "Aktuaalses kaameras".

Ossinovski hinnangul on praegu kõige keerulisem hinnata, mismoodi hääletaksid Keskerakonna saadikud

"Küsimus on, millisel viisil hääletab EKRE eelnõu Isamaa, millisel viisil Keskerakond ja mingil moel on küsimus ka Reformierakonnas. Keskerakonnas on kõige keerulisem – ühelt poolt Jüri Ratas toetab ja Tanel Kiik ka toetab, et 1. aprillist eelnõu jõustub, samas (Jaanus) Karilaid kirjutas alla, et võiks üldse tühistada. Küsimus on selles, kuidas jõujooned erakonna sees kulgevad. Eelmine kord oli Keskerakonnal osa inimesi ühte meelt, teised teist meelt. Väga keeruline öelda," ütles Ossinovski.

Ossinovski ei pidanud tõenäoliseks, et Kiik sunnitakse seoses apteegireformiga sotsiaalministri kohalt taanduma. "Need ähvardused, et Kiige pea on pakul, ei ole asjakohased. Kindlasti aga ootab avalikkus sotsiaalministrilt tugevat juhtimist selles protsessis, see on selge," lausus ta.