Suurbritannia sissemaksed lõppevad alates 2021. aastast, mil algab Euroopa Liidu uus eelarveperiood, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ütles, et Euroopa Komisjoni ettepanek liikmesriikidele on selline, et brittide lahkumise kompenseerimiseks Euroopa Liidu eelarve maksete suurus teistele riikidele peaks olema keskmiselt 1,13 protsenti SKP-st. Eelmises perioodis see oli üks protsent.

Euroopa eelarve koostamisel kehtiv tagasimaksete süsteem tasandab suuremate netomaksjate makseid nii, et nende maksete osakaal on 0,1 - 0,2 protsenti väiksem kui liikmesriikidel keskimiselt.

Praegune süsteem on soodsam netomaksjatele, sest nende maksed euroliidu eelarvesse on pisut väiksemad kui teistel liikmesriikidel. Brexiti järel see soodustus kaoks.

"Täna netomaksjad protsendina SKP-st maksavad vähem Euroopa Liidu eelarvesse kui keskmine liikmesriik ja see on ka Komisjoni ettepanek, et need tagasimaksed ja korrigeerimismehhanismid kaoksid ja kõik maksaksid enam-vähem võrdselt," sõnas Kasemets.

Ka see parandus aitaks eelarvet pisut lappida. Liikmesriigid hakkavad järgmist eelarveperioodi arutama 20. veebruaril ning need kaks punkti on läbirääkistel olulised teemad. Päris kinni toppida brittide lahkumisest jäävat auku ilmselt siiski ei õnnestu.

"Eelduslikult raha on veidike vähem, mis tähendab, et klassikalised Euroopa Liidu poliitikad nagu ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduspoliitika saavad vähem raha," lisas Kasemets.

Senisest rohkem raha eraldatakse kaitse- ja immigratsioonipoliitika tarbeks. Eestile osaks saavad toetused pisut vähenevad. Kasemetsa sõnul võib öelda, et kui seni sai Eesti iga sissemakstud euro vastu neli, siis uuel eelarveperioodil kolm eurot.