Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamise kõnesid kuulates võis jälle küsida, mitu välispoliitikat Eestil on ja kes on nende välispoliitikate kujundajad.

Esiteks president Kersti Kaljulaid, kes põhiseaduse järgi esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises ja koordineerib oma välispoliitilist tegevust valitsusega. Pühapäeva õhtul Tartus kõneldes kutsus ta hoidma meie 25 aastat kehtinud välispoliitiliste seisukohtade selgust ja järjepidevust ning austama rahvusvahelist konsensust, et Euroopa sõjajärgseid piire enam ümber ei joonistata. 

Riigipea sõnade tõlge ütleb, et Tartu rahulepinguga Eestile tulnud Petserimaa ja Narva-tagune piirkond, mille NSV Liit pärast Teist maailmasõda endale võttis, jäävad Venemaale ja Eestil pole mõtet tegeleda nende tagasi nõudmisega. Vastupidine retoorika tekitab asjatut segadust, nagu rõhutas president.

Sootuks teisel arvamusel on riigikogu esimees, valitsusse kuuluva EKRE poliitik Henn Põlluaas. Tema ütles pühapäeval, et ei saa kuidagi leppida teatud ringkondade sooviga anda vabatahtlikult ja tasuta ära Eestile kuuluvad alad koos rikkalike maavaradega ja kinnitas, et Eesti ei vaja uut piirlepingut, mis tühistavat Tartu rahu.

Mida arvab valitsus, kes igapäevaselt korraldab suhteid teiste riikidega ja kujundab Eesti välispoliitikat, see jäi varju. Peaminister Jüri Ratas ja välisminister Urmas Reinsalu vältisid pidukõnedes Tartu rahu piiri ja uue piirilepingu teemat. Eesti-Vene piirilepingu sõlmisid välisministrid Paet ja Lavrov juba viis aastat tagasi, kuid kumbki pool pole seda ratifitseerinud.

Hiljuti tunnistas Ratas ETV "Esimeses stuudios", et Eesti valitsuses ei ole piirilepingu suhtes ühtset arvamust. Tõlge: Keskerakond jääks lepingu ratifitseerimist toetades vähemusse, sest EKRE ja Isamaa oleksid vastu. Ratas ise peab Eesti ja Venemaa piirilepet vajalikuks, kuna see annaks konkreetsuse ja selguse.

Isamaa võttis aga just vastu poliitilise avalduse, et kuna Venemaal kirjutatakse ümber Teise maailmasõja ajalugu ja Tartu rahu kehtivaks ei peeta, pole president Kaljulaidil sobiv minna 9. mail Moskvasse tähistama Teises maailmasõjas saavutatud võitu natsi-Saksamaa üle.

Isamaa ja tegelikult suur osa Ratase valitsusest olid ettevaatlikud andma hinnanguid ka Kaljulaidi möödunud kevadisele Moskva-sõidule, kui ta kohtus president Putiniga. Eesti riigipea ütles toona, et naabrid peavad rääkima ja tema avab ukse, ent nüüdses Eesti valitsuses on vähe neid, kes sellest uksest tahaksid sisse astuda.

Niisiis saavad riigipea ja Ratase valitsuse lõunasöögil 3. veebruaril Kadriorus president Kaljulaid ja ministrid rääkida selgeks või vähemalt selgemaks Eesti välispoliitika Vene suuna. Et kas laseme end kanda Venemaa hirmul mineviku ees ja muudkui reageerime iga Moskva ametniku tsitaadile või kujundame enda käitumise Euroopa Liidu ja NATO liikmele kohase enesekindlusega.

"Välispoliitikat ei saa teha nostalgia ega emotsioonide najal, vaid kaalutletult ja ratsionaalselt. Nagu Vabadussõja ajal," soovitas president Kaljulaid.

Jah, kuid tegelikult on välispoliitika olla mõnikord vägagi emotsionaalne ja selles võib leida ka palju nostalgiat. Aga, Tartu rahu 100. aastapäeva tähistajatel oli ilus ja täpne sõnum: "Rahuga edasi."