Oligarhist poliitiku Aivars Lembergsi sattumine USA finantsjärelevalve nõndanimetatud Magnitski musta nimekirja on Lätis üks suur põhjus transiidireformideks. Läti koalitsioon reageeris ülikiiresti ja võttis riigi kaks suuremat sadamat, Ventspilsi ja Riia, riikliku juhtimise alla. Teisalt on muutusi toonud ka ärielu ise.

Veoseid jääb vähemaks, sest Venemaa suunab suure osa neist oma sadamaisse ja teisalt on muutunud kaup, mida on üldse tarvis vedada. Balti riikide sadamate kaudu veeti läinud aastal ligi 150 miljonit tonni kaupa. Üle 40 protsendi sellest Läti sadamate kaudu. Kogused tervikuna on vähenenud ligi kuus protsenti, kuid samas oli Riia vabasadamale kui Läti suurimale ka ajalooline aasta. Esimest korda jäid naftasaadused teiste kaupadega võrreldes vähemusse. Kasvanud on puidugraanulite ja hakkepuidu osa, aga ka konteinerveod. Kauba sortimenti loodetakse muuta ka Ventspilsi sadamas ja seal töötavais paarikümnes terminalis.

Läti Raudtee plaanib aga selle aasta jooksul üle vaadata nii juhtimise kui ka kogu töökorralduse. Lähikuudel kaotab töö 1500 inimest. Number on suur, kuid Läti Raudteel on praegu ka töötajaid palju, üle 6000. Kogu kontsernis on neid ligi 10 000. Kui kaubamaht ja käive vähenevad, pole võimalik nii palju rahvast enam ametis hoida. See saab olema keeruline lahkumine, sest raudteelased on ses ametis olnud aastakümneid.

Läti Raudtee on lubanud üle vaadata ka tariifid. Läti Raudtee ja sadamate juhid ning ka poliitikud üritavad veosemahu säilimise eest visalt võidelda. Tihenenud on koostöö Valgevenega, kus nähakse Läti sadamate kaudu toimuval kaubaveol suurt perspektiivi. Äsja naasis Minskist Läti peaminister Krišjanis Karinš ja Valgevene president Aleksandr Lukašenko, kellega Karinš seal kohtus, peaks peagi saabuma visiidile Lätti.

Populaarsust võidab Riia lennujaama kaudu toimuv kaubavedu. Hiljuti alustas regulaarlendudega Ukraina lennufirma Eleron. Märulifilmist "Palgasõdurid, 3" tuttavad haikala meenutavad kaubalennukeid on 26 ning nad lendavad Läti ja Ukraina vahel kord nädalas.

Ventspilsi ja Riia sadama riiklik juhtimine on aga alles hoogu võtmas. Ministeeriumide esindajaist juhatuse liikmed on paigas, kuid töökorraldust veel viimistletakse. Nii on valitsus otsustanud, et poliitilisest mõjust pääsemiseks määratakse juhatuse liikmed nüüd ametisse kindlaks ajaks – viieks aastaks. Seni oli nende ametiaeg piiramatu. Sadamais tuleb sisse viia regulaarne sisekontroll ja audit ning avaldada korruptsioonitõrjeplaan kodulehel.

Aus majandamine peaks õige pea tulemusi andma, loodab Läti valitsus. Muudatuste tegemine sattus aga halvale ajale, sest just detsembris oli pooleli uue aasta lepingute tegemine.