Rahuplaani põhipunktideks on, et Iisraeli jagamatu pealinn on Jeruusalemm; Palestiina riigi pealinn oleks osa Ida-Jeruusalemmast; Iisrael külmutab neljaks aastaks maahõivamise kahe riigi lahenduse nimel ning et täielikult demilitariseeritud Palestiina riik elab rahumeelselt koos Iisraeliga.

Milline on aga riigi territoorium, kuhu Palestiina riik Trumpi ja Netanyahu arvates võiks luua? Palestiinlased on pidevalt rääkinud 1967. aasta piiridest. Trump ütles, palestiinlased saavad praegusest territooriumist peaaegu kaks korda rohkem ehk mõned alad juurde ning ühendusteed võiksid olla näiteks tunnelid või sillad. Kogu kaubavahetus välismaailmaga käiks aga Iisraeli sadamate kaudu.

Araabia Liiga lükkas laupäeval Lähis-Ida rahukava tagasi, sest peab seda palestiinlaste jaoks ebaõiglaseks

Araabia Liiga peasekretäri asetäitja Hossam Zaki sõnul on sellel plaanil esimese lugemise järel palju puudusi. "Kuigi dokument on umbes 180 lehekülge ja sisaldab mitmeid detaile, puuduvad selles põhimõtted. Näiteks jõuga äravõetud territooriumi mittetunnustamise põhimõte või Palestiina okupeeritud territooriumi deokupeerimise põhimõte on plaanis puudu," märkis Zaki.

Kas oodata õiglast lepingut või võtta vastu praegune plaan?

EBSi rahvusvaheliste suhete lektor Aleksandr Popov selgitas "Välisilma" stuudios, et palestiinlastele on rahuplaaniga antud võimalus tagada oma enesemääramisõigus, seda küll lähtuvalt plaanis kirjapandule ja teatud mugandustega.

"Nad peavad nõustuma sellega, et neile nii mõnedki rahvusvahelise õiguse poolt praegu tagatud õigused oleksid piiratud või suisa puudu," märkis Popov.

Palestiina jääks plaani järgi ilma relvastatud armeeta ning ka sisejulgeolekus jääks kontroll Iisraeli kätte. Kas kõigi nende mööndustega annaks Trumpi plaanis pakutu riigi välja või mitte, peavad osapooled ise otsustama, nentis Popov.

"Kui peaks juhtuma, et Palestiina riik nõustub nende tingimustega, siis nad saavad rahulepingu järgse riigi; kui nad otsustavad sellega mitte nõustuda, siis peavad nad arvestama tänasel päeval teadmata järelmitega," lausus ta.

Popovi sõnul on selles olukorras õiguslikult lahendusi väga raske välja pakkuda, sest ühtki poliitilist dokumenti juriidiliselt Palestiinale peale suruda ei saa. "Kui nad otsustavad hakata pidama läbirääkimisi potentsiaalse lepingu suhtes, siis on nende käed pehmelt öeldes väga tugevasti kinni seotud, sest väga suuri mööndusi neile rahuplaani visioonis ei tehta. Kui, siis vaid see, et saab teoks nende pikaaegne soov – saada midagi, mida saab kutsuda riigiks," rääkis Popov.

Popovi hinnangul ei saa Palestiinale pakutud tingimusi pidada õiglaseks, kuid otsuse peavad tegema palestiinlased ise. "Palestiina jaoks on oluline, et saada tuge ja loota mingi majandusliku toetuse peale ja selle põhjal siis ennast riigina üles ehitada või jätkata lootuses, et ühel päeval pakutakse neile õiglast lahendust," ütles Popov.

Popovi sõnul peavad palestiinlased arvestama, et kui nad praegu pakutud tingimused vastu võtavad, siis kehtivalt rahvusvahelisest õigusest selle lepingu tagantjärele muutmine ei saa kerge olema ja tähendaks riigi loomise protsessiga algusesse tagasi minemist.

"Palestiinal on vaja teha otsus, mis neid huvitab rohkem: kas saada õiglane kokkulepe või minna kaasa selle plaaniga ja loota, et lubatud präänik mingi hetk ka teoks saab," ütles Popov.