Kogu saade möödus juba esimestest minutitest alates hoogsas ja üksteisele sisse ja ülerääkimise vaimus, ent mida saate lõpu poole, seda soojemaks osalised end ja üksteist rääkisid ning selle võrra intensiivsemaks muutus ka saade, kus kohati enam poliitikute üheaegset juttu eristada polnud võimalik.

Saate külalised olid pandud istuma klassikalise mudeli järgi: koalitsiooni esindajad (Tanel Kiik, Martin Helme, Raivo Aeg) ühel pool lauda, opositsiooni esindajad (Riina Sikkut, Taavi Rõivas) teisel pool ning saatejuhid (Johannes Tralla, Andres Kuusk) keskel. Paraku aga nentisid saatejuhid juba avaminutite järel, kui apteegireformi eest vastutavale sotsiaalminister Tanel Kiigele (KE) sekundeerisid opositsiooni esindajad Rõivas (RE) ja Sikkut (SDE) ning vastandusid koalitsioonikaaslased Helme (EKRE) ja Aeg (Isamaa), et oleks tulnud saatekülalised seekord teistmoodi istuma panna, sest sisuline koalitsioon moodustub hoopis teistest inimestest.

Tanel Kiik leidis, et olukord, kus enne 1. aprilli lõppeva üleminekuaja tulemusel on apteegiturul jätkuvalt segadus, on tingitud sellest, et koalitsioon üritas hakata apteegireformi tagasi ja pea peale pöörama vaid mõned kuud enne selle toimumist, põhjustades kõigile turuosalistele segadust ja äraootamismeeleolusid.

Taavi Rõivas selgitas vastuseks apteegireformi kriitikutele, et päris vaba konkurentsi tingimustes pole apteegiäri ega kogu tervishoid kunagi saanud tegutseda, meenutades, kuidas ta omal ajal sotsiaalministrina iga päev ravimite piirhinnakokkuleppeid allkirjastama pidi.

Rõivase sõnul on koalitsioonis reformile pidurit tõmbavad poliitikud saavutanud kõige hullema olukorra mõeldavaist: olukorras, kus kõik turuosalised on viis aastat elanud teadmises, et sellest kevadest reform jõustub, saavad korraga teada, et 1,5 kuud enne jõustumist koguneb mingi kummaline komisjon ja teatab, et nüüd on laual diametraalselt erinev lähenemine.

Riina Sikkut ütles, et apteegireformi eesmärk ei olnud omal ajal apteekide arvu või paiknemist reguleerida, vaid muuta olukorda, kus kaks hulgimüüjat omab 80 protsenti turust ning keegi ei saa hulgiturule juurde tulla, sest samadele omanikele kuuluvad ketiapteegid tellivad kõik ravimid oma leivaisadelt, teisi sinna ei mahu.

"Küsimus on hulgituru korrastamises," rõhutas Sikkut reformi eesmärki. "Detsembris nägime, milline on omanike võim ketiapteekide üle: tunni ajaga on võimalik kõik apteegid sulgeda," viitas ta apteekide hoiatusaktsioonile, kui kõik ketiapteegid omavahel kokkulepitult ja avalikkust ette teavitamata uksed sulgesid.

Sotside esitatud ravimiseaduse eelnõu kohaselt võiks riik teha üleminekuerandeid nendes maapiirkondades, kus proviisoriapteegid pärast reformi täielikult kaoksid.

Rahandusminister Martin Helme aga süüdistas sotse soovis niigi ülereguleeritud ravimiturgu veelgi enam reguleerida, leides, et sellest ongi kõik hädad alguse saanud.

"Te leiate, et on riigi asi öelda, et midagi on liiga palju. Järgmisena võtate ehk toidupoed ette, leiate, et neid on liiga palju ja sulgete neist kolmandiku," ütles Helme Sikkutile.

Etteheidet, miks aasta aega valitsuses olnud EKRE apteegireformiga varem midagi ette ei võtnud, pareeris Helme väitega, et sotsiaalministeeriumi ametnikud on neid kogu aeg rahustanud, et kõik on kontrolli all.

"Meile öeldi veel sügisel, et kõik on kontrolli all," ütles Helme.

Helme nimetas ühe suure süüdlasena ravimiametit, kelle tõttu on apteegiturul praegune olukord kujunenud, kus kolmandik eestlasi jääb peagi ravimiostu võimaluseta.

Ta põhjendas vajadust neli või kaks kuud enne reformi jõustumist seda ümber tegema hakata asjaoluga, et nad ei saa pealt vaadata, kuidas viis aastat tagasi vastu võetud seadus ei hakka töötama.

"Meid ähvardab kahe kuu pärast poliitiline tuumapomm," teatas Helme. "Kõik jutud, kuidas paneme hulgimüüjatele päitsed pähe, on täielik enesepettus. Mingi ideoloogilise krambi tõttu ei suudeta apteegireformist loobuda."

Ta lisas, et ravimiameti sõnul võtab ühe apteegi loomine aega vähemalt kaks kuud, enne kui kõik load korda saadakse. Kiik lisas, et praeguses olukorras on ravimiamet valmis siiski kiiremini reageerima, eriti neis mõnekümnes kriisipiirkonnas, mida ähvardab proviisorinõude jõustumisel apteegita jäämine.

Tanel Kiik aga vastas Helmele, et viimase hetke muudatustega ei tekitata mitte viis aastat kestnud sisuliselt külmutatud olukorda, vaid täiesti uue olukorra, mida enne ei ole üldse rahulikult ei omavahel ega ka turuosalistega arutatud, mida tähendaks täiesti vaba turg. Kiik ütles, et turgu vabaks andes ei asutataks uusi apteeke mitte maapiirkonda, vaid ikka linnadesse, kus ostujõud on suurem ja inimesi rohkem. Sinna koonduksid ka proviisorid maapiirkondadest, nii et maale ei jääkski enam kvalifitseeritud tööjõudu, kui kellelgi oleks ka soovi seal apteeki pidada.

"Näeme tegelikult vastupidist efekti," tõdes Kiik.

Sotsiaalminister möönis, et viis aastat tagasi vastu võetud ravimiseaduse saanuks teha paremini.

"Apteegireform ei lahenda kõiki tervishoiurobleeme. Ma ise oleksin kirjutanud sinna etapid ja rakendusaktid ka sisse, aga see on "oleks". Oleks saanud paremini," tõdes Kiik.

Koalitsiooniministrite omavahelist sõnasõda jälgides torkas Taavi Rõivas: "Kui meil on selline valitsus, pole opositsiooni vajagi. Üks valitsus, kolm osapoolt ja 17 seisukohta! Kas see ongi see "töine õhkkond", nagu ütleb Jüri Ratas?" küsis Rõivas, viitega Ratase hinnangule presidendi ja peaministri jahedale läbisaamisele.

"Valitsusel ühtset seiskukohta pole, see sai selgeks juba detsembris. Pole mõtet siin ahhetada ja ohhetada. Teie vastutus oli see ka," viskas Helme Rõivasele ninale, viidates nii sellele, et Reformierakonna võimul olles võeti vastu ravimiseadus, mida EKRE oma eelnõuga nüüd uude olukorda tahab pöörata, kui ka sellele, et Reformierakonna kaasabil kukkus detsembris riigikogus menetlusest välja koalitsiooni moodustatud apteegireformi töörühma algatus ravimiseaduse muutmiseks.

Justiitsminister Raivo Aeg ütles, et EKRE algatatud uus eelnõu on osaliselt ka Isamaale vastuvõetav.

"Osaliselt kindlasti toetame. On veel aega jäänud," ei muretsenud Aeg viimase hetke peale jäämise pärast.

"Koalitsioon istub maha ja arutab selle teema selgeks. Reaalsus on see, et koalitsioonis ongi eriarvamused. Ma isiklikult arvan, et seadusi kaks kuud enne jõustumist ei tohiks muuta ja pea peale pöörata. Ilma analüüsita ja osapooltega kohtumata ma seda mõistlikuks ei pea," hindas Kiik olukorda valitsuses.

Rõivas teatas, et kui EKRE soovib riigikogus Reformierakonna toetust oma eelnõule, siis vähim, mida erakond teha saaks, oleks saata oma fraktsiooni inimesed nende fraktsiooni inimestega sellest soovist rääkima. Aga kui juba rääkimiseks läheb, võiks ka muud asjad ühe soojaga korda teha: riigieelarve tasakaalu, Rail Balticu rajamise, idapiiri eitamise ja eestikeelse hariduse.

Mis 1. aprillist saama hakkab, jättis Helme ja Kiige taas eriarvamusele.

Helme hinnangul läheb 150-200 apteeki kinni, hulgimüüjad pöörduvad riigi vastu kohtusse suurte kompensatsiooninõuetega ja süüdi on kõik need, kes ei taha midagi selles reformis muuta.

"Kahtlemata see stsenaarium ei realiseeru," vastas talle Kiik. Tema sõnul soovivad hulgimüüjad ka edaspidi oma ravimeid Eesti turul müüa, mistõttu on nad huvitatud, et siin oleks ka apteeke, kes neilt osta saaksid. Seega ei ole apteekide massilist sulgemist oodata, küll aga hakavad ketiapteekide omanikud neid vastavalt seadusele reorganiseerima.

"1. aprillil tuleb väga palju tööd ravmiametil. Sellest hetkest hakkab tulema väga palju avaldusi," prognoosis ta, viidates, et proviisoritel pole mõtet luua apteeke olukorras, kus hulgimüüjate omanduses ketiapteekidel on nii tihe konkurents, et "veri ninast väljas". Seetõttu ootavad proviisorid ära seaduse rakendumise aja ja asuvad siis tegutsema, kui on kindel, et seadust enam muuta ei proovita.

"Taneli kindlameelsus teeb talle au. Meil on erakonnas arutades olnud siiski tõsine kahtlus, et need asjad ei lähe sugugii nii hästi ja nii sujuvalt," kommenteeris Kiige prognoosi Raivo Aeg.

Rõivas aga imestas koalitsiooni koostöövaimu üle: "Ei ole minu asi hakata osasid valitsuseliikmeid kaitsma, aga ma ütlen seda, et sellega, kui koalitsioonierakondade juhid lõid sellise töögrupi, võtsid nad ka valdkonnaministrilt selle vastutuse, ja selge on see, et see töögrupp, mis koalitsioonierakondade poolt loodi, kukkus läbi. Ja sinna läks ka see vastutus. Kui see on nüüd see töine õhkkond, mis valitsuses valitseb, siis ma arvan, et vaikselt võiksite te kõik hakata neid asju pakkima ja Reformierakond on valmis seda valitsusvastutust üle võtma," teatas ta muhelevatele valitsuseliikmetele üle laua pärast nende tund aega kestnud omavahelisi torkeid ja erimeelsusi.