Sotsid Jevgeni Ossinovski, Riina Sikkut ja Helmen Kütt andsid möödunud nädalal sisse kiiruga ette valmistatud ravimiseaduse eelnõu, lootuses, et sotsiaalkomisjon arutab seda paralleelselt EKRE esitatava eelnõuga. Nimelt liikus riigikogus ringi jutt, et Tõnis Mölder võib sel nädalal kutsuda kokku sotsiaalkomisjoni erakorralise istungi ja sellest rongist ei olnuks mõistlik maha jääda.

Erakorralist istungit siiski riigikogu istungivabal nädalal kokku ei kutsutud. Sotsiaalkomisjon koguneb 13. veebruaril ja arutab siis kolme ravimiseaduse eelnõu. EKRE eelnõu kõrval on ka kaks sotside esitatud eelnõu, neist üks möödunud nädalast ja teine juba detsembri keskpaigast. Seega saavutasid sotsid oma eesmärgi: nende eelnõusid vaadeldakse EKRE oma kõrval paralleelselt. Lisaks maapiirkonnas asuvatele ja nõuetele mittevastavatele apteekidele üleminekuaja kehtestamisele ning proviisornõude pehmendamisele näeb sotside esitatud teine eelnõu ette haiglaapteekidele ravimite maaletoomise ja nende jaemüügi võimaldamise.

See aga pole veel sotsidele võit. Nimelt käib parlamendis vilgas töö just EKRE ravimiturgu vabaks laskvale eelnõule toetushäälte kokkusaamiseks. Eesmärk on keeruline: igas koalitsiooni kuuluvas fraktsioonis on neid, kes eelnõu põhimõtteliselt ei toeta. Üle jääb kaks võimalust: kas saavutada laitmatu hääletusdistsipliin (mida apteegireformi küsimuses ei peeta realistlikuks) või rääkida ära Reformierakonna saadikud. Sisuliselt peaks see olema võimalik: EKRE on oma eelnõu niikuinii Reformierakonna 2018. aasta versiooni pealt suuresti maha kirjutanud. Toona langes eelnõu pärast esimest lugemist menetlusest välja, kuid eesmärk oli sama: kaotada apteekide omandipiirang, millega tegevusloa enamusosalus pidanuks kuuluma proviisorile ja kaotada ravimite hulgimüüjatele kehtestatud keeld edaspidi apteeke omada.

Seega teoreetiliselt võiksid koalitsiooni EKRE eelnõu toetajad loota oma puuduvate häälte kompenseerimiseks Reformierakonna peale ja selle ideega on reformierakondlased avalikult korduvalt ka flirtinud, ent midagi konkreetset hoiduvad nad lubamast. Nimelt on kasulik omada midagi, mida teine pool võiks tahta, ent mitte anda selget signaali, et selleks ollakse valmis.

Sellele viitas nii Kaja Kallas oma möödunudnädalases intervjuus "AK"-le, jättes siiski lahtiseks, kas hääletatakse eelnõu poolt või mitte, kui ka Taavi Rõivas kolmapäevases saates "Esimene stuudio", kes heitis liberaalsemat apteegiturgu ihkavatele koalitsioonisaadikutele ette, et Reformierakonna fraktsiooni saadikutega pole vaevutud toetushäälte saamiseks isegi otse rääkima, küll aga eeldatakse, et Reformierakond tuleb idee pooldamise tõttu appi.

Reformikad naudivad olukorda: kuni keegi ei tea, kuidas nad hääletada plaanivad, seni pole koalitsioonil olukorra üle kontrolli ja EKRE eelnõu kukub tõenäoliselt läbi. Pall on Reformierakonna käes, ja nad teavad seda.

Avalikult on reformierakondlased avaldanud pahameelt, et nemad peavad tulema nüüd koalitsioonile appi, neid ära päästma. Rõivas ütles ka "Esimeses stuudios", et siis võiks Reformierakonna kaasabil juba ka muud asjad riigis ära remontida, alustades riigieelarve tasakaalu viimisest ja Rail Balticu valmisehitamisest ning lõpetades eestikeelsele haridusele üleminekuga. Üksiti tegi Rõivas ettepaneku apteegireformi üle tülitseval koalitsioonil asjad pakkida ja "töine meeleolu" lõpetada ning valitsusvastutus Reformierakonnale üle anda.

Seega on Reformierakond oma positsioonist apteegireformi kontekstis täiesti teadlik ega kavatse palli lihtsalt tagasi põrgatada. Küsimus on, kas minna kaasa ideoloogilise põhimõttega, millega nad soovivad apteegiturgu liberaliseerida või nurjata koalitsiooni katse seda teha. Seetõttu mängivad nad avalikult praegu sotsiaalminister Tanel Kiige (KE) mängu, kes tahab apteegireformi jõustumist, ja hoiavad avalikult tema poole. Kuidas nad aga tegelikult hääletavad, kui küsimus riigikogu suurde saali jõuab, näitab aeg.

Hanno Pevkur (RE) ütleb, et Reformierakonna fraktsioon ei ole veel otsust langetanud. Kuidas nad hääletavad ja mis tingimused sellega kaasnevad, otsustatakse järgmise nädala algul, kui fraktsioon kokku tuleb.

Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul tõdeb samuti, et fraktsioon asub EKRE eelnõu esimest korda ühiselt arutama alles järgmise nädala algul. Seni on kindel vaid see, et nende toetus on eelnõu sellel osal, mis kattub detsembris riigikogu suures saalis maha hääletatud eelnõuga ehk asutamispiirangu ja vertikaalse integratsiooni keelu kaotamisel. Ülejäänu, nagu haiglaapteekidele ravimite jaemüügiloa ja välismaistelt hulgifirmadelt ravimiostuloa andmise üle aga ei pruugi fraktsioonist konsensust leida.

"On eri aspekte. Kui need jäävad selliseks, nagu nad eelnõus on täna, pole ma küll veendunud, et me fraktsioonis ühisele seisukohale jõuame," tõdeb Sibul. Koosolekul otsustatakse ka, kuidas hääletama minnakse: kui, siis kas kõik poolt või vastu, või antakse hääletus vabaks. "See eelnõu on olulisel määral teistsugune."

Kuid Sibul rõhutab, et suures saalis ei sõltu hääletustulemus üksnes neist, vaid kaalukeeli on teisigi, nagu näiteks Reformierakond.

Küll aga on Sibul üsna kindel, et sotside eelnõude taha nende fraktsioonist minejaid ei ole, nii palju kui ta oma erakonnakaaslasi varasemate hääletuste põhjal tunneb, sest need on ideoloogiliselt täiesti teises suunas sellega, mida Isamaa seni on toetanud.

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid tunnistab samuti, et seis on lahtine: erakonnakaaslasest sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder näeb vaeva, et toetushääli EKRE eelnõule kokku saada, ent tulemust veel pole. Istungitevaba nädal on hea aeg läbirääkimiste pidamiseks. Nii on kolmapäeva jooksul räägitud apteegireformiga seonduvast nii peaminister Jüri Ratase, sotsiaalminister Tanel Kiige kui ka Isamaa fraktsiooni esimehe Priit Sibulaga.

Mölder ise kinnitab, et tema läbirääkimisi pidanud ei ole, vaid on kohtunud inimestega erinevatest fraktsioonidest, et saada parlamenditunnetust, kuid ükski fraktsioon pole oma ühtset seisukohta veel kujunenud. Ta möönab, et Reformierakonnas on parlamendisaadikuid, kellele EKRE eelnõu on sümpaatne, kuid kas nad eelnõu toetama asuvad, ei tea.

Kui EKRE eelnõu toetushääli kokku ei saa, võivad apteegireformi tagasipöörajad otsustada käed üles tõsta ja lasta reformil ikkagi jõustuda, et vaadata, kui hulluks olukord pärast 1. aprilli läheb.

Mölderi sõnul pole välistatud, et kolme eelnõu kõrvale ilmub veel neljaski, näiteks Reformierakonna oma. See oleks Reformierakonnale kõige mugavam lahendus ja kaval käik: esitada sisuliselt sama eelnõu, mille on sisse andnud EKRE, ent oma nime all, mis aga omakorda sisuliselt kompeerib nende 2018. aasta eelnõu, mis toona menetlusest välja kukkus. See oleks Reformierakonna võimalus panna koalitsioon oma pilli järgi tantsima: mis sest, et sisu on sama, küsimus on, kes mängu dikteerib. Selline on poliitika.

Fraktsioonide seisukohad saavad sisemiselt selgeks järgmise nädala keskpaigaks. Seni aga kordavad kõik nagu mantrat: seis on väga segane ja kõik on jätkuvalt võimalik.