Pärast ETV "Pealtnägija" saadet, mis rääkis ravimihindadest, võttis ERR-iga ühendust maaletooja, kelle tooteid müüakse igapäevaselt apteekides. Tema sõnul tegutsevad kaks hulgifirmat, Magnum Medical ja Apteekide Koostöö Hulgimüük (edaspidi AKH), kellele kuulub kokku 50 protsenti ravimiturust, sisuliselt ühe firmana.

Kuivõrd neil hulgimüüjatel on suur turuosa ja maaletooja kardab, et avalikult rääkides ei võeta tema tooteid enam ühes suures ketis müüki, siis on ta valmis teemat kommenteerima ainult anonüümselt.

"Süsteem on lihtne - mina kohtun ainult Magnumi esindajaga," kirjeldas 10 aastat sektoris tegutsenud ettevõtja toimuvat. "Selle kohtumise tulemusel saan ma oma tooted müüki nii Südameapteeki kui ka Apothekasse."

Juriidiliselt on tegemist erinevate firmadega - Apotheka kaubamärki kasutavad Margus Linnamäele kuuluvad Magnumi ketiapteegid ja Südameapteegi ketti varustab tema venna Aivar Linnamäe Apteekide Koostöö Hulgimüük.

Hulgilaota hulgimüügifirma ravimitoojatega ei suhtle

Aivar Linnamäele kuuluva hulgifirma juhatuse liige Maikki Lemetti kinnitas ERR-ile maaletooja sõnu, et ravimitootjatega suhtleb nende nimel Margus Linnamäe firma Magnum.

"Ravimite tootjate ja ravimite müügiloa hoidjatega otse AKH ei suhtle," rääkis Lemetti. "Selle teenuse teeb ladustamis- ja logistikateenuse raames ära meie koostööpartner vastavalt AKH soovidele ja varasemal statistikal põhinevatele prognoosidele."

Firma juhi sõnul ei oma hulgimüügifirma ka hulgiladu, vaid kasutab Magnumi Laagris asuvat ladu.

"Ilma ladustamisõiguseta oleme ravimeid ja teisi apteegikaupu müünud terve oma tegutsemisaja ning tänaseni ei näe me põhjust selle kontseptsiooni muutmiseks ning oma lao ehitamiseks," arutles Lemetti. "Arvestades Eesti mahtudega ei ole otstarbekas ega ka võimalik igal hulgimüüjal rajada moodsal tehnoloogial põhinevaid logistikakeskusi."

Mõlemad Linnamäede firmad kasutavad ka sama IT-süsteemi, mille abil apteegid tellivad endale ravimeid. IT-lahendust pakub Magnumiga seotud Apteekide Infotehnoloogia OÜ.

Magnum Medicali juhatuse liige Tiina Lätti ütles ERR-ile jaanuari alguses, et kui tavapäraselt tellib apteegi proviisor vastavalt vajadusele ravimid hulgimüügist, siis neil on selleks töötatud välja infotehnoloogiline vahend, millega suunatakse sisuliselt automaatselt ravimid apteeki. Proviisor kohapeal lihtsalt kinnitab selle pakkumise.

"Meil on teatud süsteemid, mis aitavad apteekidel tellimusi vormistada, apteekrid vaatavad tellimused üle, sest loomulikult nemad näevad igapäevaselt oma patsiente," sõnas Lätti toona.

Maikki Lemetti selgitas AKH poolt üle, kuidas ravimid apteeki jõuavad. "Sarnaselt logistikateenusele oleme ka siin valinud koostööpartneri, kel on pikaajaline kogemus ning kes tunneb hästi ravimi- ja apteegituru spetsiifikat. Kõikidel AKH klientidel [apteekidel - toim] on võimalik oma tarkvarast edastada tellimusi otse AKH-s kasutatavasse infosüsteemi," kirjeldas Lemetti.

Konkurentsiamet: Linnamägede firmad ei ole konkurendid

Konkurentsiamet analüüsis turu olukorda vendadele Linnamägede kuuluvate firmade vahel viimati 2008. aastal ja jõudis järeldusele, et tegemist ei ole konkureerivate firmadega, vaid enamik AKH turuosast tuleks arvestada Magnumi arvele.

"Menetluses leidis tuvastamist, et AKH ei tegele ravimite riiki sisseostmise, ladustamise ega logistikaga, vaid hangib kogu hulgimüügi teenuse osutamiseks vajalikud tegevused Magnumi hulgimüügilt. Tuvastamist leidis Magnumi hulgimüügi turgu valitsev seisund Eestisse ravimite sisseostul," selgitas konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos.

Konkurentsiamet asus 12 aastat tagasi seisukohale, et ravimite hulgimüügil tegutsevad Magnum ja AKH erinevatel vertikaalselt seotud turustustasanditel ning on omavahel niivõrd tihedalt seotud, et konkurentideks neid pidada ei saa.

Ravimiamet: formaalselt erinevad firmad

Ravimiameti hinnangul on tegemist küll kahe formaalselt erineva firmaga, kuid apteekide varustamine on kahe vahel ära jagatud.

"Selles pole kahtlust, et need firmad on omavahel seotud," ütles ravimiameti õigusnõunik Andrus Varki. "Kuidas seda probleemi lahendada? Seda saab teha ainult seadusandja, kes keelaks ravimiseaduse kaudu ilma ladustamisõiguseta hulgimüüjatele tegevuslubade väljastamise. Kas praegune skeem muudab konkurentsiseaduse mõttes turgu valitseva ettevõtte määramist? Seda peab konkurentsiamet vastama."

Konkurentsiamet ei ole aga pärast 2008. aastat Magnumi hulgimüügi turujõudu analüüsinud ja kordab, et Margus Linnamäe firmal on turgu valitsev seisund Eestisse ravimite sisseostul.

Samas ei oma konkurentsiamet ka ülevaadet, milliste teiste firmade eest Magnum veel teenuseid osutab ja nad ei pea arvet, millisel aadressil hulgifirmad tegutsevad ja kellel neist enda ladu puudub. Ka Magnum keeldub avaldamast, kellele nemad veel sarnaseid teenuseid osutavad, viidates, et see on lepingupartnerite vaheline info.

60 hulgifirmal 25 hulgiladu

Küll edastab ravimiamet ERR-ile ülevaate ravimite hulgimüüjatest, kellel on olemas endal hulgiladu. Kui Eestis on registris kokku 61 ravimite hulgimüügi firmat, siis tegelikult pakub hulgilao teenust neist vaid 25. Ülejäänud ostavad sarnaselt Aivar Linnamäe firmale teenuse sisse mõnelt teiselt ettevõttelt.

"Kui hulgimüüjal ladu ei ole, siis kogu kaup läheb ladustavale hulgimüüjale, kes väljastab need ravimid koos muu kaubaga klientidele," kirjeldas ravimiameti tegevuslubade ja inspektsiooni büroo juhataja Inge Mäe. "Ladustamisõiguseta hulgimüüjad ei ladusta oma kaupa teises hulgimüügiettevõttes, vaid toovad ravimid hulgimüüjale, kes pakub neile edasisi teenuseid tasu eest. Maaletooja (ladustamisõiguseta hulgimüüja) ise nende ravimitega ei toimeta, vaid vajadusel annab korraldusi, kellele ja kuhu ravimid toimetada," selgitas ravimiamet turul toimuvat.

Hulgimüüja kui konsultant

Arvestades, et hulgifirma eest suhtleb ja sõlmib ostulepinguid teine firma, toob ravimid maale teine firma ja saadab need ka apteekidesse laiali, tekib küsimus, millega tegeleb ettevõte ise?

Nelja töötajaga Aivar Linnamäe Apteekide Koostöö Hulgimüügi juhatuse liige Maikki Lemetti sõnul pakuvad nemad konsultatsiooniteenust. "AKH konkurentsieelist näeme me mujal kui laohoone rajamises ja logistikavõrgu arendamises," põhjendas ainus juhatuse liige Lemetti.

"AKH klientideks on apteegid üle terve Eesti. Oleme avatud kõikide Eesti ravimiturul tegutsevate apteekide teenindamisele, olenemata apteegi kaubamärgist. Enda igapäevases töös keskendume kliendikesksele suhtlusele ning püüame olla parimad konsultandid ning aidata leida lahendusi erinevatele apteekide töös ettetulevatele probleemidele," sõnas Lemetti.

Lemetti tõi välja, et hulgilaota firma tegeleb peamiselt ravimite kvaliteedi teemaga, tarneaukude probleemiga, seaduste ja määruste küsimuste lahendamise, aga ka teiste erialaste küsimustega.

"Huvitava näitena meenub mulle juhtum, kus konsultant selgitas kliendile [apteegile -  toim] ravimtaimest eeterliku õli ekstraheerimist. Aga tavapärased on ravimite toimemehhanismide, koostoimete, raviarsti taotlustega ravimite käitlemise erisuste jne selgitamised," tõi Lemetti näiteid, millega nende firma tegeleb.