Tartu ülikooli kliinikumi vastasseisus pole kompromissi näha ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Madis Hindre/ERR

Sisetüli Tartu ülikooli kliinikumis ei taha sugugi vaibuda. Sel nädalal nõuti lisaks juhatuse esimehe lahkumisele ka nõukogu esimehe tagasiastumist. Milles on erimeelsuste tagamaad ja kas ka lahendus paistab?

Tartu ülikooli kliinikumi sihtasutuse loomisest alates 20 aastat tagasi on kliinikumi struktuur püsinud suuresti sama ning on ajale jalgu jäänud. Seepärast on nõukogu käivitanud struktuuri- ja juhtimisreformi, mis peab tehtud olema aasta lõpuks.

Nii peaks koondatama kliinikumi kümneid üksuseid suuremateks üksuteks ja muutma sellega juhtimist lihtsamaks ja kaasavamaks. Eesmärk on tõsta kliinikumi juhtimise kvaliteeti. Praegu võivad kliinikute juhid korraga olla kolmel ametipositsioonil ning mõnel juhul on ka liiga pikka aega ametis olnud.

Tartu ülikooli kliinikumis viimase kuu aja jooksul kestnud kriisi on põhjustanud peamiselt kaks asja. Kliinikute juhtidel puudub usaldus juhatuse esimehe Priit Eelmäe vastu ning nende nägemus, kuidas juhtimisreformi läbi viia, on juhatusest erinev.

Tartu ülikooli kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juht Joel Starkopfi sõnul pole neile muutuste vajadust piisavalt põhjendatud.

"Priit Eelmäelt tuleb visioon, et muutusi on kindlasti vaja. Aga nii minu kui paljude kolleegide jaoks ei ole ta suutnud vastata küsimusele, et miks. Need suured visioonid on kahjuks jäänud häguseks ja ebamääraseks," ütles Starkopf.

Eelmäe sõnul on oluline see, et struktuurireform saaks tehtud.

"See, kas alustada tähtajaliste juhtimisülesannetega näiteks kaheaastase tähtajaga ja siis töötada välja struktuurikava või alustada struktuurist ja seejärel viia sisse tähtajalised juhtimisülesanded, see on taktika küsimus. Ma arvan, et pole tähtis, kes selle läbi viib. Ma arvan, et oluline on see, et struktuurireform saaks ellu viidud," rääkis ta.

Eelmäe kriitikaga ei nõustu ning ütleb, et juhatus on tegutsenud tegevusplaani järgi ja eesmärgipäraselt.

Usalduskriisi tõttu lõi nõukogu eraldi struktuuri ja juhtimisreformi töörühma, mis kogunes esimest korda reedel. Ka kliinikumi nõukogu liikme Kristjan Vassili sõnul oli vajadus uuesti selgelt paika panna reformi eesmärgid.

"Kaks esimest asja, mida komisjon tegi – ta sõnastas vastused küsimustele, miks on vaja juhtimisreformi, miks on vaja struktuurireformi. Kõik komisjoni liikmed olid ühemeelselt nõus, et meil on need vastused, meil on vaja sellega edasi liikuda ja teiseks komisjon sõnastas analüütilise töö tellimuse," rääkis Vassil.

Seda, milline on plaan reformide läbiviimiseks, töörühm avalikkusega jagada ei taha enne, kui kliinikumi kolleegium on sellest informeeritud.

Mäss juhi vastu

Hoopis suurem konfliktikese on Priit Eelmäe, kes ei ole kliinikute juhtide hinnangul piisavalt kompetentne. Eelmäe on küll enda sõnul pakkunud juhtidele võimalust kokku saada ja asjad veelkord läbi rääkida, aga seda pole kasutatud.

Starkopfi sõnul ei saa vastuolu igavesti kesta. "Ennekõike juhtimisstiil ja võimekus teiste arvamusega arvestada, võimekus kollektiivselt juhtida – selle puudumine on peamine etteheide. Ilmselgelt see umbusaldusküsimus tuleb kiiresti lahendada, see ei saa igavesti kesta," ütles ta.

Eelmäe ei mõista, miks on muutuste tegemisel sisse tulnud tema personaalküsimus.

"Iseküsimus on see, et kas täna, tänaste muudatuste nii-öelda elluviimisel ja rakendamisel on siis kõige tähtsamal koht sellisel suhtlemisel, et mulle tundub, et sellele on osapooled pisut erinevalt vaadanud," lausus ta.

Vassili sõnul on juhtimiskonflikt ilmne, osapooled on eraldi kaevikutes ja otsitakse lahendusi.

Nüüd soovivad kliinikute juhid ka nõukogu esimehe Urmas Klaasi tagasiastumist, kuna Klaas pole nende arvates piisava tõsidusega juhatuse esimehe küsimusega teinud. Juhid on palganud ka endale appi kommunikatsioonibüroo Powerhouse, kelle vahendusel oma nõudmisi ja visioone möödunud nädalal edastati.

"Nõukogu ei tajunud selle probleemi tõsidust, aktuaalsust ja selle kiiruse küsimust, lõpmatuseni komisjonidesse suunata seda probleemi ei saa," ütles Starkopf.

Vassili ja Eelmäe arvates pole selliste avalduste tegemine aga kõige parem.

"Need peavad ikka väga rängad erimeelsused olema, kus ei ole võimalik ühe laua taha tulla ja mõistlikult kokku leppida, kui kompromissivalmidus on olemas. Mind natuke see kompromissitus üllatab" märkis Vassil.

Vassil lisas, et nõukogu ei kavatse välisele survele alluda.

Patsiente vastasseis ei mõjuta

Mõlemad osapooled kinnitavad kui ühest suust, et peale mõnede ümberkorraldatud vastuvõttude, patsientidele kriisil mõju puudub.

"Täna patsiendi ravikvaliteet kuidagi kannatada ei saa, ja ma usun, et ka homme ja edaspidi patsient saab Tartu ülikooli kliinikumis parimat võimalikku ravi," ütles Eelmäe.

"Nii palju kui minu vahetusse vastutusalasse kuulub anestesioloogia ja intensiivravi kliinikusse, ma julgen küll väita, igapäevane töö on tehtud nagu kord ja kohus, patsiendid on ravitud," kinnitas ka Starkopf.

Vassili sõnul tuleks juhul, kui kuskil on kuuldused, et on midagi juhtunud või see on mõjutanud patsiente, kindlasti informeerida sellest nõukogu.

Kliinikumi nõukogu, juhatus ja kliinikute juhid kohtuvad uuesti järgmisel neljapäeval.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: