Minister oli TÜ Kliinikumi juhi tagasikutsumise plaanist teadlik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Priit Eelmäe.
Priit Eelmäe. Autor/allikas: ERR

Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu reedel tehtud otsus kliinikumi juht Priit Eelmäe ametist vabastada ei olnud koroonakriisi kattevarjus tehtud otsus, vaid just selle kriisi tõttu tehtud otsus, ütleb nõukogu liige, sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse. Sotsiaalminister Tanel Kiik oli nõukogu plaanist eelnevalt teadlik.

Maris Jesse möönis intervjuus ERR-ile, et kriisi ajal tavapäraselt juhte ei vahetata, kuid Eelmäe jätkamine ei olnud kliinikumi koroonakriisi aegse töökorralduse juhtimise valguses enam võimalik. Esimesed probleemid juhtimises ilmnesid sügisel.

Miks tegi TÜ Kliinikumi nõukogu oma otsuse just nüüd, keset kriisi, ja veel reede õhtul?

Nõukogul oli reedel korraline koosolek ning arutasime mõistagi ka hetkeolukorda ning erinevate asjaolude koostoimel nägime, et kuigi see on tavatu, et kriisi ajal juhti vahetatakse, siis hetkel see vahetus suurendab võimalusi TÜ Kliinikumil kriisiaegset toimimist hoida paremini.

Kas siis polnud märke vajadusest juhti vahetada, kui TÜ Kliinikumi kliinikute juhid paar kuud tagasi oma pöördumise nõukogu poole tegid?

Nagu nõukogu esimees Urmas Klaas on mitu korda kommenteerinud, siis kliinikumi nõukogu pidas väga oluliseks, et saame käesoleval aastal välja töötatud struktuurimuutused ning me lootsime, et nende struktuurimuutuste väljatöötamise protsessi käigus klaaruvad ka pinget tekitanud isiklikud suhted.

See oli olukord, kus olime jaanuaris-veebruaris, nüüd, seoses haiguspuhanguga, on teine olukord. Hetkel on vaja keskenduda sellele, et kliinikumis oleks saada võimalikult hea abi haiguskriisi ajal nii COVID-19 nakatunutele kui ka taastada, niipea kui võimalik, abimahud kõigile teistele haigetele. Edasise arendustööga, kaasaarvatud struktuurireform, jätkame siis, kui kriis on läbitud.

Pigem oli tegu kriisiaja otsusega. Nõukogu esimehe selgituses töötajatele oli välja toodud, et struktuurimuutusega kaasnevad eesmärgid on jätkuvalt vajalikud ja olulised ning nendega tegeldakse edasi niipea, kui kriis näitab lahenemise märke.

Oli Priit Eelmäe siis kriisijuhina halb oma töös, et see otsus tuli nüüd, keset kriisi ära teha?

See oli erinevate otsuste ja asjaolude koostoime, miks nõukogu selle otsuse reedel vastu võttis.

Kas nõukogus oli ka eriarvamusi Eelmäe vabastamisel?

Nõukogus eriarvamusi reedel ei olnud.

Kui kiiresti asute otsima kliinikumile uut juhti?

Sellest me reedel ei rääkinud. TÜ Kliinikumi juhatuse esimehe kohusetäitja on Marek Seer, kelell on ka reaalne kriisijuhtimise kogemus eelmisest epideemiast Eestis, kus ta vastutas riigi poole pealt. Juhatuse esimehe konkursi arutamiseni tuleme järgmistel nõukogu koosolekutel. Mõistagi tuleb konkurss.

Priidu pühendumuses kliinikumile pole küll kõhklust-kahtlust.

Millal nõukogul kahtlused ta sobivuses ametikohale tekkisid? Kas siis, kui saadeti kliinikute juhtide poolt kiri nõukogule, või varem, või hiljem?

Me olime sügise jooksul Priiduga arutanud struktuurireformi ajakava küsimusi, kus oli ilmnenud, et nõukogu liikmete soovitused ja Priidu plaanid olid omavahel... Priidu esitatud ajakava oli ambitsioonikam ja kiirem kui nõukogu liikmed oma mitmekülgse kogemusega soovitasid ja nõu andsid.

***

Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas ERR-ile, et oli nõukogu võimalikust plaanist Priit Eelmäe ametist vabastada, koosolekule eelnenud õhtul teavitatud.

Milles seisnes juhtimisprobleem, et otsus Priit Eelmäe vabastamiseks just nüüd oli vaja teha?

Juhtimise küsimus TÜ Kliinikumis on siiski tingitud juba pikalt kestnud vastuoludest, mis ilmselt kriisi ajal veelgi võimendusid.

Kas otsus Priit Eelmäe reedel ametist vabastada oli teie hinnangul hästi ajastatud ja praegu vajalik samm?

Erinevad sisevastuolud TÜ Kliinikumis on juba mõnda aega avalikkuse ette jõudnud ja sisemist töökorraldust ja tööelu mõnevõrra halvendanud. Selge on see, et TÜ Kliinikumi nõukogu võttis endale väga selge vastutuse selle eest, et TÜ Kliinikum oleks kriisi tõkestamise ajal ja laiemalt oma ülesannete kõrgusel.

Mul pole kahtlustki, et TÜ Kliinikum arstid ja töötajad, kogu personal on juba teinud väga palju tööd, et üheaegselt pakkuda vajalikku ravi eeskätt laiemalt patsientidele, samal ajal teha palju ära koroona leviku tõkestamisel ja COVID-19 ravis. Seda on kahtlemata aidanud teha nii senine juhatus kui ka Priit Eelmäe, Lõuna piirkonna kriisijuhtimismeeskonna juht Joel Starkopf, TÜ Kliinikumi juhatuse esimehe kt Marek Seer.

Panustajaid on olnud väga palju, minu parima teadmise kohaselt on TÜ Kliinikum kõik ümberkorralduse õigeaegselt ka ära teinud.

Kas te teadsite nõukogu otsusest Priit Eelmäe vabastada juba ette?

Olin teadlik, et tõenäoliselt selline otsus tuleb. Mul on kahju, et TÜ Kliinikumi sees ei suudetud kriisi ajal hädavajalikku töörahu tagada.

Meil oli neljapäeva õhtul üsna pikk konverentskõne nii kliinikumi asutajate, esindajate kui ka nõukogu liikmetega, kus neid küsimusi arutasime. Minu sõnum oli, et kõik otsused peavad olema vastuvõetavad ja selgitatud kõigile töötajatele, arstidele, kogu personalile.

Minu positsioon on, et selle otsusega võttis nõukogu väga selgelt vastutuse, et tullakse toime nii kriisiolukorra juhtimise ja lahendamisega ku ka üejäänud patsientide raviga, kui ka et ümberkorraldused on vastuvõetavad ja piisavalt selgitatud TÜ Kliinikumi töötajatele.

Ühest küljest oli teadmine sisemistest juhtimisküsimustest juba ammu laual, teisalt on siiani väga erinevad seisukohad ja arvamused, mis puudutavad seda, millised muudatused juhtimises teha tuleks või tulnuks. Ütlen mõnevõrra kõrvaltvaatajana, et vigu on teinud kõik osapooled.

Struktuuri- ja juhtimisreformide puhul oli ju ette teada, et siin on palju vastuolulisi seisukohti ja arvamusi, aga kõik on olnud ühel lainel, et sellega tuleb jätkata, kui ajutine olukord on lahendatud.

Soovin igal juhul tänada senist juhatuse esimeest Priit Eelmäed kogu töö eest ja olen kindel, et tema profiili ja võimetega inimesel on ka edaspidi väärikat tööd tervishoiusektoris.

***

ERR avaldab TÜ Kliinikumi nõukogu kirja kliinikumi personalile, mis reedel kõigile töötajatele saadeti.

Hea kliinikumi pere,

Kliinikumi nõukogu otsustas reedel, 27. märtsil 2020 juhatuse esimehe Priit Eelmäe tagasi kutsuda ja nimetas juhatuse esimehe kohusetäitjaks juhatuse liikme Marek Seeri.

Tegime selle otsuse pärast pikka kaalumist ja soovime seda selgitada. Kõigepealt täname Priit Eelmäed tehtud töö, sh kliinikumi kaasajastamise ettevalmistuste eest ning soovime kliinikumi töötajatele meelekindlust ja vastupidavust üha suureneva töökoormusega toimetulekuks.

Reede õhtul kirjutas Priit Eelmäe siselistis, et tal on südamest kahju, kuna ei jõudnud viia ellu lubatud muutusi ja nõukogu usk sai enne otsa. Tal on õigus – nõukogu usk sai otsa, et just tema suudaks vajalikke muutusi ellu viia ja olla kliinikumi eestvedajaks kriisiolukorras täna ja lähitulevikus. Kujunenud kriitilises olukorras oli nõukogu sunnitud langetama kiire ja raske otsuse.

Viimase poolaasta jooksul süvenes olukord, kus juhatuse esimees oli nõukogust sammu või paar maas, selmet pakkuda ennetavalt lahendusi tuleviku väljakutsetele ja võimalustele. Ka operatiivtasandi tegevjuhtimises oli nõukogu pika aja jooksul süsteemsete muutuste ja tulemuste ootel. Möödunud nädalal sai otsustavaks, et pärast kriisimeeskonna töö käivitamist COVID-epideemiaga toimetulekuks kliinikumis, ei järgnenud plaane ega otsuseid mitte-COVID haigete ravitöö koordineerimiseks.

Soovime eraldi rõhutada, et juhatuse esimehe tagasikutsumise põhjus ei seisne juhtimiskriisis ja konfliktis kliinikute juhtidega.

Otsus plaanilise abi lõpetamiseks, et teha kliinikumis ruumi COVID-epideemiaga toimetulekuks, on ainuõige, aga see ei ole perspektiivis jätkusuutlik. Meie ühine vastutus on jätkuvalt ning esimesel võimalusel pakkuda abi kõigile haigetele kliinikumi vastutuspiirkonnas ning turvatunnet ja informatsiooni kõigile Lõuna-Eesti elanikele, kuskohast ja kuidas saab 2020. aasta jooksul eriarstiabi.

Tasakaalu hoidmine maksimaalse abi ja tegeliku võimekuse vahel on ülikeeruline, sest olukord muutub iga päev. Seda enam ei tohi vastutust jätta iga arsti ja õe õlgadele, vaid vajalik on laiendada COVID-epideemia juhtimisest tekkivat süsteemset ja hästi laabuvat meeskonnatööd ka ülejäänud haigete aitamiseks.

Kahjuks ei kao viirus ega selle järelmõjud ka eriolukorra lõpetamisel, mil iganes see juhtub. Mistõttu nõuab kliinikumi käigushoidmine ja hädavajaliku taseme hoidmine ulatuslikke ettevalmistusi kõigis kliinikutes ja teenistustes. See kõik peab toimuma plaanipäraselt ja koordineeritult ning on kliinikumi juhtkonna käesoleva aasta suureks eesmärgiks.

Kliinikumi juhtimis- ja struktuurireformiga minnakse kindlasti edasi pärast kriisi tipu möödumist. Kuigi tööpere kaasamine ei ole lähikuudel võimalik soovitud viisil ja mahus, saab ja peab jätkuma planeerimine ja sisulised ettevalmistused. Nõukogu on teadlik osade töötajate kahtlusest, et nüüd jääb vajalik struktuuri- ja juhtimisreform toppama või realiseerub lahjendatud kujul. Kinnitame, et nii see ei ole! Muutused tulevad nii struktuuris, juhtimise põhimõtetes kui karjäärimudelis seni kavandatud ulatuses ja mahus.

On ilmne, et eskaleeruv epideemia on juba toonud esile probleemid, mida me seni ei tajunud ja mis on täiendavaks sisendiks struktuuri- ja juhtimisreformile. Uuteks võtmesõnadeks on paindlikkus, kohanemine ning noorte arstide initsiatiivikuse ja kaasalöömise tahte võimestamine koostöös kogemusega ning tuginedes väärikatele kollegiaalsetele suhetele. Need on väärtused, mis aitavad kliinikumil hakkama saada nii selles kriisis kui ka pikaajaliselt Eesti tervishoiu lipulaevana.

Lugupidamisega
SA Tartu Ülikooli Kliinikum nõukogu liikmed
Urmas Klaas, Maris Jesse, Raul-Allan Kiivet, Ennu Sepp, Vladimir Sokman, Eero Vasar, Kristjan Vassil

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: