"Kliinikumi jaoks on täna tähtsaim ülesanne leida uus juht, jututubadega tekkinud kriisi ei lahenda," seisab suhtekorraldusfirma Powerhouse edastatud pöördumises.

"Kliinikumi juht vajab dirigendile omast suhtumist, et ta võib-olla ei valda ühtegi instrumenti paremini kui iga üksik pillimängija, kuid ta motiveerib kõiki andma endast parimat, et kogu meeskonnal on tahe ja motivatsioon saavutada tulemusi. Juht on eelduste ja tingimuste looja, mitte enesekesksete korralduste jagaja."

Veel ootavad kliinikute juhtivtöötajad kliinikumi uuelt juhilt arusaamist, kuidas ravi, õppe- ja teadustöö ülikoolihaiglas integreeritult toimivad. Uuel juhil peab olema visioon Tartu Ülikooli kliinikumi ja partnerhaiglate koostööst, mis tagab patsientidele parima ravi kogu teeninduspiirkonnas. "Tähtis on tervik, mis eeldab haiglate kaasamist, mitte kamandamist," märgivad pöördujad.

Veel rõhutavad kliinikute juhid, et kliinikumi juhtimine eeldab head haridust. Samuti vajab kliinikumi juht eelnevat pikaajalist juhtimiskogemust, et saaks hinnata kandidaadi juhtimisvõimet, oskusi ja töö tulemusi.

Pöördumisele allakirjutanute hinnangul tuleb juhatuse valimise korda muuta nii, et "enne kandideerimist ei saa lõdvendada konkreetsest isikust lähtuvalt nõudeid kandidaadile, nagu juhtus praeguse juhatuse esimehe valimisel".

"Juhtimistegevuse printsiibiks peab kliinikumis olema parim ravikorraldus ja maksumaksja raha kasutamine parimal mõistlikul viisil. Kliinikumi juhtimine peab lähtuma patsiendist. Raviasutus eksisteerib üksnes patsientidele ning lähtub ravitöö vajadustest."

Veel ootavad kliinikute juhid, et organisatsiooni uus juht peab pöörama erilist tähelepanu kliinikumi ja ülikooli ühtsele toimimisele, mis eeldab nii kliinilise kui ka akadeemilise tegevuse tähtsustamist ja koostööd. "Senine juhatus näeb, et kliiniku juhtimise võib ülikooli vastava kliiniku tegevusest eraldada. Erialaste arengute jaoks saab sellist võimalikku muutust pidada ainult traagiliseks."

Veel oodatakse juhilt sisekommunikatsiooni sellist korraldust, et otsused on läbi arutatud alajuhtidega ning veenvalt selgitatud kõigile töötajatele.

Pöördumisele on alla kirjutanud sisekliiniku juhataja Margus Lember, südamekliiniku juhataja Jaan Eha, sisekliiniku direktor Rein Kermes, naistekliiniku juht Aivar Ehrenberg, anestesioloogia ja intensiivravikliiniku direktor Ago Kõrgvee, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja Joel Starkopf, lastekliiniku juhataja Vallo Tillmann, lastekliiniku direktor Marika Kirss, psühhiaatriakliiniku juhataja Sven Janno, ühendlabori direktor Anu Tamm, stomatoloogiakliiniku juhataja Taavo Seedre, naistekliiniku juhataja Helle Karro, kirurgiakliiniku juhataja Urmas Lepner, spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku direktor Rein Luuk, silmakliiniku juhataja Kuldar Kaljurand, traumatoloogia ja ortopeediakliiniku juhataja Aare Märtson, radioloogiakliiniku juhataja Pilvi Ilves, närvikliiniku juhataja Pille Taba, kopsukliiniku juhataj Rain Jõgi ja südamekliiniku direktor Rein Kolk.

Teisipäevases pöördumises heitsid osa kliinikute juhid nõukogu esimehele Klaasile muu hulgas ette, et ta ei ole oma tööga hakkama saanud ning õigustab emotsionaalselt vägivaldse juhtimisstiili jätkumist kliinikumis.

SA Tartu Ülikooli Kliinikum asutajate esindajad ehk sotsiaalminister Tanel Kiik, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja Tartu linnapea Urmas Klaas vastasid seepeale ühisavalduses, et paluvad säilitada kliinikumi töötajatel töörahu ning taunivad vastandusi otsivaid avaldusi.

"Palume kliinikumi töötajatel säilitada töörahu, et raviasutuses oleks võimalik keskenduda oma põhitööle. Nõukogu tegeleb aktiivselt lahenduste leidmisega. Keskendume Eesti ainukese ülikoolihaigla tugevdamisele, mitte lammutamisele. See on meie kõigi ühine roll ja vastutus."

Konflikt Tartu Ülikooli Kliinikumis vallandus, kui Eelmäe tutvustas jaanuari algul kliinikute juhtidele planeeritava juhtimis- ja karjäärimudeli elluviimise ajakava, mille kohaselt pakuti kõigile tähtajatuid ametikohti, kuid juhikohad oleksid muutunud tähtajaliseks ja senistele juhtidele pakuti võimalust neile kohtadele kandideerida. Seepeale esitas 16 kliinikujuhti Eelmäele umbusaldusavalduse ning nad palusid kliinikumi nõukogul juhatuse esimees usalduse kaotamise tõttu tagasi kutsuda. Nõukogu 31. jaanuari koosoleku tulemused kliinikute juhte ei rahuldanud.