VKG nõukogu liige Priit Piilmann ja VKG juhatuse esimees Ahti Asmann saatsid peaminister Jüri Ratasele ja tema juhitavale valitsusele kirja, kus leidsid, et Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe eelsete investeeringute kaitse õlitootmisesse peab olema tagatud.

"Eesti põlevkiviõli on suutnud väga edukalt püsida konkurentsis globaalsel kütuseturul ning nõudlus toodangu järgi on ajas kasvav. Samas, karmistuvad kliimapoliitilised meetmed ohustavad enim just Eesti põlevkivitööstust. Eestile ja eriti Ida-Virumaale olulist väärtust loova majandusharu jätkumine perioodil 2030+ on võimalik üksnes juhul, kui toimub dialoog tööstuse ja seadusandjate vahel ning Eesti riigil on selge majanduspoliitiline seisukoht, mida EL-i institutsioonides esindatakse," märgivad VKG juhid.

Piilmanni ja Asmanni sõnul peavad õiglase ülemineku meetmed kompenseerima negatiivse mõju üheltpoolt Eesti riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetele, aga teisalt ka piirkondlikud sotsiaalmajanduslikud negatiivsed mõjud ja investorite võimaliku vara väärtuse kahandamise.

"Investorid ei saanud ega osanud ette näha rohelise kokkuleppe eelsel perioodil otsuste tegemisel kokkuleppe sisust tulenevaid olulisi mõjusid ja muutuseid. Investeerimisotsused on tehtud heas usus lähtudes riiklikest arengukavadest. Õiguskindluse printsiibist tulenevalt peaks enne rohelist kokkulepet teostatud investeeringutel jääma võimalus tagasi teenimiseks või investeeringud kompenseeritakse riigi poolt. VKG kui ettevõtte väärtus on 600+ miljonit eurot," kirjutavad Piilmann ja Asmann.

Riigiabi põlevkivisektorile

Ettevõtjad märgivad, et Euroopa Liidu liikmesriigid on erineva arengutaseme ja võimalustega.

"Liikmesriikides, sh Eestis ei saa püstitada kliimaneutraalsuse vahe- ja lõppeesmärke ilma, et oleks teostatud liikmesriigi põhist mõjuanalüüsi. Täna Eestis selline mõjuanalüüs puudub. Eesti eripäraks võrreldes teiste riikidega
on põlevkivisektori oluline roll majanduses. Tagamaks sujuvat üleminekut uuele majandusmudelile on otstarbekas toetada 2020-2040 perioodil põlevkiviõli sektorit riigiabi meetmetega."

VKG juhid peavad oluliseks põlevkiviõli tootmise jätkusuutlikku toimimist kuni riigis kujunevad samaväärse maksutuluga uued majandussektorid.

"Õiglase ülemineku tagamiseks peaks asendusena arendatavad ettevõtlusvaldkonnad suutma kompenseerida põlevkivisektori vähenemisega kaotatavat maksutulu. Põlevkivisektori maksupanus 2018. aastal oli 122 miljonit eurot," kirjutasid ettevõtjad peaministrile.

Viru Keemia Grupp on Eesti suurtööstusettevõte ning suurim põlevkiviõli tootja nii Eestis kui ka maailmas. VKG-s töötab 1760 inimest.

Eesti saab Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist 125 miljonit eurot, mis on riigi elanike arvu arvestades suurim näitaja (95 eurot elaniku kohta). Kui Eesti poliitikud on selle summa üle rõõmustanud, on VKG juhid välja toonud, et see on samas suurusjärgus põlevkivisektori ühe aasta maksutuluga.