Karu saatis vastuse riigihalduse minister Jaak Aabi poolt saadetud üleskutsele, kus eri valdkondade ministrid pidid välja käima ettepanekuid Ida-Viru arengu kiirendamiseks.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiamiknister pakkus muude ettepanekute seas välja kolme uue tehase rajamist, mille hinnanguline koguinvesteering oleks 800 miljonit eurot.

Kui varem on juttu olnud põlevkiviõli väärindamise ehk põlevkiviõli rafineerimistehase rajamisest (investeeringu maht ca 600 miljonit eurot) ja CO2 sidumise ehk süsihappegaasi sidumise tehase rajamisest Auverre (investeeringu maht ca 200 miljonit), siis Karu ettepanekutes on kolmandana ka vesinikutehase rajamine, mis oleks seotud Eesti Energia õlitehasega.

Karu kirjutas, et vesinikutehase rajamise investeeringu hinnanguline suurus on 200 miljonit eurot. Sellele lisandub vesinikutehnoloogiate rakendamise uuringu läbiviimine ning järgnevalt ka vastavate tehnoloogiate kasutuselevõtmine, mis avaks tee uute toodete ja teenuste loomiseks nii piirkonnas kui ka laiemalt.

Lisaks märkis minister, et oluline on ringmajanduse arendamine Ida-Virumaal, sest ringmajandusega jõulisemalt tegelemine on möödapääsmatu. Kemikaalide ringlus on üks osa ringmajandusest ning Ida-Virumaal on Karu sõnul paljuski olemas vastav kompetents just keemiatööstuses.

"Eesti, täpsemalt keskkonnaministeerium soovib olla ambitsioonikas, kuid keskendub ainult jäätmekäitlejate huvidest lähtuvale olmejäätmete kogumise probleemi lahendamisele. Tegelikult on vaja luua materjalide ümbertöötlemise võimsused. Kõige perspektiivikam on plasti keemiline ümbertöötlemine," nentis Karu.

Peagi selgub rafineerimistehase täpne hind

Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts rääkis ERR-ile, et Eesti Energia keskendub innovatsioonile rohkem kui kunagi varem, arendades uutel kompetentsidel ja tehnoloogiatel põhinevaid ärisuundi.

"Üks näide sellisest innovatsioonist on vedelkütuste eelrafineerimise tehas, mis olemuselt on vesiniktöötlustehas, kus vesinik toodetakse maagaasist. Hetkel on käimas eelrafineerimistehase eelprojekteerimistööd, mille tulemusel täpsustub suve alguseks investeeringu maksumus ja tasuvus. Oleme valmis varustama vesinikuga ka teisi valdkondi ning peame ministeeriumidega diskussioone, kuidas seda teostada."

Valitsuse kliima- ja energiakomisjon andis mullu septembris rahandus- ning majandusministeeriumile ülesande analüüsida eri võimalusi põlevkiviõli eelrafineerimistehase kaasrahastamiseks. Riigi eelarvestrateegia 2021-2024 koostamise protsessis peaks selguma, mil viisil riik eelrafineerimistehase investeeringut toetada plaanib.

Luts ütles, et Eesti Energia toetab riigi ambitsiooni kasutada 100 aasta jooksul Ida-Virumaale talletatud energeetikasektori kompetentsi uute ettevõtlusvormide arendamisel.

"Kavatseme lähiajal koostöös Eesti teadus- ja arenduspartneritega uurida CO2 püüdmise tehnoloogiate rakendamise võimalusi vedelkütuste tootmisel. Suudame väärtuslikuks tooteks töödelda vanarehvid ning praegu otsime teaduspartnerit, kellega koos saavutada sama võimekus ka jäätmeplastide ümbertöötlemisel. Ka uute maavarade kaevandamisel saab kasutada Eesti Energia aastakümnete jooksul loodud kogemust ja kompetentsi, mh oleme kavandamas tulevikukaevanduse kontseptsiooni väljatöötamist."

Ministri kirjas mainitud ringmajandus on Lutsu sõnul Eesti põlevkivitööstuse olevik ja tulevik, sest iga protsessi jääde peab saama järgmise tooraineks.

"Eesti Energial on juba praegu võimekus kasutada ära tootmisel tekkinud lubjakivi ja tuhk vähendades keskkonnamõju mitte ainult oma sektoris, vaid laiemalt. Töötame selle nimel, et Eesti Energia arendused muudaksid Ida-Virumaa keskkonnaprobleemide tekitajast nende lahendajaks juba lähiaastail," sõnas Luts.