Mölder ravimiseaduse mahahääletamisest: see ei olnud riigikogu liikmetest tark otsus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Apteegireformi töörühma juht Tõnis Mölder (KE).
Apteegireformi töörühma juht Tõnis Mölder (KE). Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Koalitsiooni apteegireformi töörühma juht Tõnis Mölder (KE) leiab, et ravimiseaduse eelnõu mahahääletamine oli hoop koalitsiooni ühtsusele.

Mis sellest teemast nüüd edasi saab?

Tänane otsus oli ühtpidi demokraatia pidupäev: riigikogu enamus võttis väga selge seisukoha. Paraku pean ma isiklikult küll tunnistama seda, et minu meelest see ei olnud nende riigikogu liikmete poolt tark otsus, et see eelnõu menetlusest välja kukutati, sest mina arvan jätkuvalt seda, et 1. aprillist 2020 tabab Eestimaad, Eestimaa inimesi ravimiturul kriis. Ravimite kättesaadavus olulisel määral langeb ja apteeke üle Eesti seetõttu suletakse, ma arvan, paarsada.

Mida valitsusliit nüüd teeb? Kas tulete uuesti selle eelnõuga riigikogu ette?

Eks kui me võtame tänase päeva laiemalt, siis tänane päev on kindlasti valitsuskoalitsiooni jaoks olnud päris raske ja keeruline päev. Ma arvan, et valitsuskoalitsiooni hea ja töine, ühtne meeskonnavaim on saanud päris tõsise löögi ka läbi erinevate hääletuste. Samas ma arvan, et ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt, nagu seda keedetakse, ja ma arvan, et siin tasubki kõigil võtta hetkeks aega, võib-olla ka jõulurahu ära oodata ja siis vaadata edasi, kas ja kuidas ning millised erakonnad soovivad tulla selle teemaga uuesti riigikogu ette.

Millal sotskomisjon võiks tagasi tulla?

Hetkel riigikogu sotsiaalkomisjon seda teemat arutada ei ole plaaninud. Juhul, kui me nüüd jaanuaris uuesti koguneme ja mõnelt sotsiaalkomisjoni liikmelt ettepanek tuleb, siis me võime kindlasti seda kaaluda, aga ma arvan, et tänane hääletus näitas ära selle, et riigikogu enamuse soov on siiski see, et selle teemaga ei tegeletaks, et seda debatti riigikogu suures saalis ei peetaks, ja ma arva, et see on selles mõttes probleem, et ma isiklikult küll pidasin väga selgelt seda seisukohta heaks, et apteegireformi teemaline debatt oleks riigikogu suures saalis. See oleks olnud väga sisuline debatt, aga ma arvan ka seda, et need riigikogu liikmed, kes täna seda seadusemuudatust ei toetanud, eelkõige ka ministeerium, peavad võtma vastutuse selle eest, mis siis hakkab juhtuma pärast 1. aprilli.

Teie olite üks neist, kes täna seda eelnõu riigikogu suures saalis kaitses. Kui esitaksite veel põhiargumendid, miks see eelnõu oli hea?

Ma arvan, et see eelnõu oli eelkõige sellepärast hea, et tuua see debatt uuesti riigikogu suurde saali. Ma arvan, et see, et see debatt riigikogu saalis oli, oli hea. Nüüd eelkõige meie töörühmas lähtusime, veelkord, nendest aspektidest, et võtta ravimisektorilt maha igasugused piirangud, et seadustada tänane olukord. Sest me näeme, et praeguse olukorraga on Eestimaa inimesed rahul, 90 protsenti ütleb, et on apteegiteenusega rahul.

Meie eesmärk oli tõesti ära hoida see, et 1. aprillist suletakse üle Eesti ligemale paarsada apteeki. Meie eesmärk oli, veelkord, see ka, et haruapteegid saaksid edasi tegutseda, saaksid tegutseda justnimelt väiksemates linnades, maakondades, ja et ka tänastele omanikele antakse võimalus oma haruapteeke ümber muuta põhiapteekideks, kus siis töötaksid justnimelt proviisorid. Nii et see oli meie tänase arutelu eesmärk.

Mida toovad järgnevad tunnid, järgnevad päevad-nädalad, eks see on tõsine arutelukoht nii üleüldisest poliitilisest vaatevinklist kui ka selle seaduse valguses.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: