Riigikogu lükkas ravimiseaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1576580160000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu lükkas koalitsiooni esitatud ravimiseaduse muutmise seaduse esimesel lugemisel tagasi.

Ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata tegi endine tervise- ja tööminister Riina Sikkut (SDE). Ettepanekut toetas 50 saadikut, vastu oli 46, erapooletuid ei olnud. Neli saadikut hääletusel ei osalenud.

Opositsiooni poolelt tulid tagasilükkamisele kokku 43 häält: 32 saadikut Reformierakonnast, kümme saadikut Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ja fraktsioonidesse mitte kuuluv Raimond Kaljulaid.

"On rahulolematus selle eelnõuga, selle stiiliga. See, mis toimub, on kõigile läbinähtav. See eelnõu on selgelt kahe tänase suure ravimiettevõtte, ravimiärimehe huvides," kommenteeris SDE liige Jevgeni Ossinovski "Aktuaalsele kaamerale".

"Ma arvan, et kogu see asi nägi väga inetu välja ja koalitsiooni saadikud ei tahtnud seda määrimist oma nime külge," ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas.

Lisaks neile hääletasid tagasilükkamise poolt seitse saadikut koalitsiooni kuuluvast Keskerakonnast: Kalev Kallo, Andrei Korobeinik, Siret Kotka-Repinski, Oudekki Loone, Erki Savisaar, Tarmo Tamm ja Marika Tuus-Laul.

Korobeinik põhjendas eelnõu mittetoetamist selle kehva kvaliteediga. "Kogu seadusloome praktika ei olnud väga eeskujulik. Eelnõu algatajad ei suutnud selgitada mulle päris mitut aspekti sellest eelnõust, nad lihtsalt ei vastanud küsimustele. Ma usun, et kui sa tuled oma seaduseelnõuga riigikokku, siis sa pead ikkagi aru saama, mida sa teed täpsemalt," rääkis Korobeinik.

Neli kohal olnud saadikut jättis hääletamata: Keskerakonnast Enn Eesmaa, EKRE-st Peeter Ernits, Isamaast Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Reformierakonnast Heidy Purga.

Seega jätkub praeguse seisuga apteegireform kehtiva ravimiseaduse alusel, seadus jõustub 1. aprillist 2020.

Koalitsiooni apteegireformi töögrupi liikmed väljendasid pettumust, kuid ütlesid, et koalitsiooni läbisaamist hääletus ei mõjuta.

"Ma arvan, et see ei mõjuta kuigivõrd. Inimestel ongi erinevad arvamused. Eks me peame sellest olukorrast nüüd edasi minema ja ma arvan, et me läheme ka," rääkis EKRE liige Helle-Moonika Helme.

"Need seisukohad, eriarvamused olid meil teada. Selles mõttes, ma ütlen, kahjuks läks niipidi, aga siis tuleb edasi mõelda, kuidas jõuda olukorda, et 1. aprillil ei läheks kaks kolmandikku Eesti apteekidest kinni," ütles Isamaa liige Priit Sibul.

Ossinovski on veendunud, et see ei tähenda apteegireformi jõustumist praegusel kujul, sest juba kolmapäeval hakkab valitsus arutama teist, sotsiaalministeeriumist tulnud apteeke puudutavat eelnõu, mis käsitleb lihtsamaid apteegipidamist puudutavaid küsimusi.

"See antakse menetlusse, Tanel Kiik tuleb ja räägib, kuidas tema toetab apteegireformi ja siis on toonud siia hulga tehnilisi ettepanekuid. Esimese ja teise lugemise vahel duett Tõnis Mölder ja Priit Sibul panevad need samad ravimiärimeeste ettepanekud sellesse samasse valitsuse algatatud eelnõusse ja tegelikult tulevad uuele ringile ja uuele katsele," kirjeldas Ossinovski.

Teravad küsimused ka "omadelt"

Ettepanekule ja hääletusele eelnes saalis pinev arutelu, kus puldist eelnõu esitajatele ja kaitsjatele Priit Sibulale (Isamaa) ja Tõnis Mölderile (KE) esitasid teravaid küsimusi ka koalitsioonikaaslased.

Eelnõu ja selle koostamise viisi suhtes olid koalitsiooni ridadest kriitilised Andrei Korobeinik (KE), Marika Tuus-Laul (KE), Tarmo Tamm (KE) ja Peeter Ernits (EKRE).

Peeter Ernits küsis Priit Sibulalt: "Seaduse ostmine ei ole okei. Praegu lõhnab see üsna sitasti. Oled sa sel aastal oma erakonnakaaslasest Margus Linnamäe või tema lähikordsetega apteegiteemal suhelnud?"

Priit Sibul vastas talle kõnepuldist: "Olen suhelnud väga erinevate inimestega väga erinevatel teemadel ja sinu küsimusele võin vastata jaatavalt."

Oma järgmises küsimuses tõi Peeter Ernits esile, et 8. novembril saatis Saksa päritolu ravimite hulgimüügifirma Phoenix Group (omab Eestis ravimite hulgimüügiga tegelevat Tamrot ja selle kaudu Benu apteegiketti - toim) juht kirja Eesti välisministrile, sotsiaalministrile ja riigikogu sotsiaalkomisjonile, nõudega, et apteegireformi jõustav ravimiseadus tuleb tagasi keerata. Ernits küsis selle kirja valguses Sibulalt, kas Eesti on suveräänne riik.

Sibul vastas: "Eesti on absoluutselt suveräänne riik, mina siin seoseid ei näe. On üsna loogiline, et erinevad ettevõtted oma huvide eest seisavad ja selliseid kirju saadavad."

Erakonnakaaslaste Tõnis Mölderi ja Andrei Korobeiniku vahel läks uue seaduseelnõu teemal aga suisa teravaks. Korobeinik püüdis nii Sibulalt kui ka Mölderilt teada saada, kelle analüüsi tulemusel ja milliste arvutuste alusel on eelnõu seletuskirja tekkinud väide, et juhul, kui apteegireform rakendub, võib riik saada apteekide sundvõõrandamise tagajärjel ettevõtjatelt kaela hiigelnõuded, mis ulatuvad vahemikku 75 kuni 200 miljonit eurot ning riik peab kahjud hüvitama ettevõtjatele täismahus.

"Kust on hind võetud, kes on andnud õigusliku hinnangu seadusandjale?" küsis Korobeinik. "Kelle poolt on see sinna sattunud?"

Sibul teatas lakooniliselt, et selline on eelnõu, mis on kujunenud, kuid Mölder asus Korobeiniku küsimuse peale vasturünnakule: "Andrei, ma vaatan väga sügavalt sinu otsa. Selle [eelnõu] algatajaks on mitte üksik riigikogu liige, vaid Keskfraktsioon, kuhu ka sina veel hommikul kuulusid."

Korobeinik aga teatas Mölderi süüdistuse peale: "Minu allkirja ei ole [eelnõu algatamise] paberil, ma ei ole [eelnõu] algatanud," ning pöördus järgmiseks ootamatult istungit juhatanud Siim Kallase (RE) poole: "Ma olen ära raisanud oma kaks küsimust, aga pole vastust saanud. Kas istungi juhataja oskab aidata?"

Istungi juhatajalt ta aga abi ei saanud, sest Kallas vastas: "Istungi juhataja on suhteliselt abitu."

Jürgen Ligi (RE) viskas seepeale protseduurilise kukerpalli, tehes Kallasele ettepaneku: "Kas me ei peaks nüüd praegu Andreile andma õiguse see eelnõu tagasi võtta, sest tema küll seda algatanud ei ole?", millele järgnes naer saalis.

Opositsioonist kasutas suur hulk saadikuid võimaluse esitada eelnõu kohta küsimusi ja rünnata selle päritolu.

Liina Kersna (KE) küsis Priit Sibulalt, kas asjaolu, et eelnõu esitab tema, olles samal ajal ametis ka Isamaa peasekretärina, kelle töö on küsida erakonnale annetusi, on kooskõlas Eesti poliitilise kultuuriga, olukorras, kus ta kaitseb riigikogu ees eelnõu, mis on Isamaa ühe suurannetaja (Margus Linnamäe - toim) huvides.

Sibul vastas: "Ma arvan küll, et on. /---/ Kõik on kajastatud, mingit probleemi ma ei näe," viitega erakondade rahastamise aruannetele.

Sibul vastas enamikele eelnõu ründavatele küsimustele "kirjakohtadega" konkurentsiameti hinnangust, mis leiab, et omandipiirangu seadmine apteekidele rikub konkurentsi turul, jättes kõrvale nii õiguskantsleri, riigikontrolli kui ka teiste institutsioonide vastupidised seisukohad.

Marika Tuus-Laul tõdeski, et konkurentsiamet on arvanud läbi aastate, et apteegiturul piiratakse konkurentsi, sest "nad ei saa aru, et see on tervishoiuteenus, mitte sokipaari müük".

Tarmo Tamm küsis Sibulalt korduvalt, miks ei võiks apteegireformi jõustumist edasi lükata, selmet see allavett lasta, mille peale Sibul lõpuks kostis, et tema seda isiklikult ei toeta ja mõistlikuks ei pea ning riigikogu saali on jõudnud eelnõu, mis saavutas koalitsiooni üksmeele.

Eriti küüniliseks läks mäng koaltsioonikaaslastest erakonnakaaslaste vahel hetkel, mil Kalvi Kõva (SDE) küsis Tõnis Mölderilt, miks sotsiaalkomisjoni pikaaegne liige Marika Tuus-Laul eelnõu sisseandmiseks komisjoni liikme kohalt välja vahetati, millele Mölder vastas:"Marikat tuleb kiita, ta on tubli ja töökas riigikogu liige. See on päris tavapärane praktika, et juhul, kui mõni komisjoni põhiliige ei saa osaleda komisjoni töös, siis asendab teda mõni teine liige."

Nimelt vahetati Marika Tuus-Laul sotsiaalkomisjonist välja vastu tema tahtmist, mitte seetõttu, et ta komisjoni istungil osaleda ei saanud.

Mitu tundi kestnud arutelu tulemusel tegigi Riina Sikkut ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, sest riigikogule esitatud eelnõu on suurepärane näide sellest, kuidas asjad ei peaks käima.

"Ma pole nõus kodanikuna, et Eestis saab eelnõu osta," oli üks Sikkuti argumente eelnõu tagasilükkamiseks. "See on parlamentaarse väärikuse küsimus."

Istungi juhataja Siim Kallas panigi ettepaneku kohe hääletusele ning selle tulemused viisid eelnõu menetlusest välja.

Keskerakonna saadikud, kes pooldasid eelnõu tagasivõtmist. Autor/allikas: (Foto: ERR)

 

 

Toimetaja: Merilin Pärli, Urmet Kook, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: