Apteegikettidele meeldib praegune seis: apteeke vähemaks jääda ei tohi, aga juurde pole ka vaja ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Apteegiturgu valitsevad ravimite hulgimüüjad ja apteegiketid kaitsevad praegust olukorda ja seda põlistavat uut ravimiseadust, leides, et turule oleksid ohtlikud mõlemad arengud, nii uute hulgimüüjate ja apteekide lisandumine kui ka seniste apteekide vähenemine.

Eesti apteekide ühenduse juht Timo Danilov pani piirid pressikonverentsil kohe paika: liberaalse apteegikorralduse vastu on nad olnud kogu aeg, teisalt aga on ohuks, kui apteeke peaks vähemaks jääma.

"Ainus õige samm on vältida apteekide massilist kinniminekut," rõhutas ta.

Patsientide seisukohast on aga optimaalseim just vertikaalne integratsioon ehk olukord, kus hulgimüüjad omavad apteegikette.

"Mastaabiefekt hoiab püsti nii ravimite hulgi- kui ka jaemüüki," põhjendas Danilov, lisades, et kui ravimite hulgi- ja jaemüük lahutada, viiks see turul surveni, mis paneb ravimite hindu tõstma.

Talle sekundeeris ka ravimite hulgimüügiga tegeleva Tamro Balticsi juht Leon Jankelevitsh, kes ütles, et hulgimüüjate ja jaeapteekide ühes ketis olek tagab mastaabiefekti, mis tuleneb terviklikust ahelast, pealegi on apteegiketid püsikulude jagamisel efektiivsemad kui üksikud proviisoriapteegid.

"Kindlasti pole selle lõhkumine efektiivne," ütles Jankelevitsh.

Halb oleks ka olukord, kui turule tuleks veel mõni hulgimüüja ja sellega hulgaliselt apteeke juurde.

"Täna on eluterve konkurents, aga kui apteekide juurdetulek läheks massiliseks, siis hakkavad need pigem koonduma linnadesse ja maalt pigem ära kaduma. Ka erialane tööjõud kipub kontsentreeruma linnadesse," ütles Danilov.

"See on äri väga madalate marginaalidega, seepärast ei saa hulgimüüjaid olla turul palju," lisas Leon Jankelevitsh. Ta hoiatas ka, et kui ravimite hulgimüügifirmade investorid, kes on pärit Leedust ja Saksamaalt, oleksid sunnitud apteekide jaeturult lahkuma, tooks see kaasa nii Eesti mainelanguse kui ka õiguskulude kasvu, sest näiteks Eesti ja Saksamaa vahel on sõlmitud kahepoolne investeeringukaitse leping, mis kaitseb ettevõtjat veel 20 aastat pärast lepingu lõpetamist. Seetõttu manitses Jankelevitsh ravimite hulgimüüki panustanud välisinvestoreid hoidma.

Seda aga, et riigikogus sisse antud uue ravimiseaduse eelnõu taga oleksid praegused hulgimüüjad ja apteegiketid, eitas Danilov kategooriliselt.

"Olukorras, kus me oleme olnud aastaid liberaalse turu vastu, on alusetu öelda, et apteekide ühendus või keegi teine on läbi enda esindajatega selle eelnõuga kuidagi seotud. Lükkan selle kategooriliselt ümber," teatas Danilov. "Mitte mingisugust seost ei ole. Kuidas üks või teine saadik seda eelnõu põhjendab, on küsimus temale endale," viitas ta apteegireformi töörühma juhi ja sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi väljaütlemistele.

Kuigi ravimiseaduse eelnõu lubab lõpetada üldapteekidel väljaspool Tallinnat, Tartut, Narvat, Pärnut ja Kohtla-Järvet kohapeal ravimite kokkusegamise teenuse ja lühendada lahtiolekuaega seniselt 40 tunnilt nädalas, kinnitasid nii Benu kui ka Südameapteek, et neil pole plaanis kaotada seda võimekust üheski üldapteegis, kus see praegu juba olemas on ning lahtiolekuaegu reguleerib toimiv konkurents: kui kõrvalasuv apteek on lahti kella 19-ni, ei ole ka teisel põhjust end kell 18 sulgeda.

Timo Danilov rõhutas, et apteegireform poleks olnud mitte ettevõtjate asendamine proviisoritega, vaid seda tuleks vaadelda ettevõtjate vahelise konkurentsisõjana, sest ka proviisorid ei saaks tegutseda väljaspool äriloogikat.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: