"Meil on probleeme mõnede presidendi säutsudega. Ma ei saa siin ministeeriumis oma tööd teha, kui taustal on kommentaarid, mis seda õõnestavad," ütles Barr usutluses telekanalile ABC News.

"Ma arvan, et tuleks lõpetada postitused justiitsministeeriumi kriminaaljuhtumite kohta," lisas minister.

USA president Donald Trump kiitis alles kolmapäeval sotsiaalmeedias justiitsministrit, kelle ministeerium kergendas Venemaa-juurdluse raames süüdi mõistetud liitlase Roger Stone'i soovituslikku karistusmäära. Justiitsministeeriumi teisipäevased sammud Stone'i asjus tõid taas kaasa Trumpi süüdistamise võimu kuritarvitamises.

USA justiitsministeerium teatas teisipäeval, et president Donald Trumpi liitlase Roger Stone'i kohtuasja senised soovituslikud karistusnormid on liiga karmid. Ministeerium avaldas uued juhised pärast seda, kui prokurörid olid esmaspäeval nõudnud Stone'ile kuni üheksa-aastast vanglakaristust ning kui president Trump oli prokuröride taotlust Twitteris teravalt kritiseerinud, vahendasid Axios ja BBC.

Soovitatud karistusmäära leevendamist tajusid paljud poliitilise sekkumisena ning seetõttu teatasid neli prokuröri teisipäeva õhtupoolikul, et taanduvad selle juhtumi menetlemisest. Kõik neli prokuröri - Aaron Zelinsky, Jonathan Kravis, Adam Jed ja Michael Marando - olid ka need, kes möödunud aasta novembris kohtus Stone'i süüdimõistmise saavutasid. Zelinsky ja Kravis astusid lisaks juhtumist taandumisele tagasi ka ametikohtadelt Columbia ringkonna föderaalprokuratuuris.

Trump väitis hiljem, et pole juhtumist justiitsministeeriumiga rääkinud, kuid lisas, et tal oleks olnud täielik õigus seda teha. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kerri Kupec väitis omakorda, et ministeeriumi ametnikud ei konsulteerinud sellel teemal valge Majaga ning et otsus soovituslikku karistusmäära leevendada olevat sündinud enne Trumpi kriitilist säutsu.

Trump kinnitas kolmapäeval, et Barr toimis õigesti.

"Õnnesoovid justiitsminister Bill Barrile, et ta haaras ohjad kohtuasjas, mis oli täielikult kontrolli alt väljunud ja mida ehk ei oleks üldse tohtinud algatadagi," säutsus president, kelle sõnul olnuks üheksa-aastane vanglakaristus äärmiselt ebaõiglane.

Kahtlustatakse, et Barr allus Trumpi survele, kuid minister kinnitas ABC Newsi usutluses, et pole presidendiga kõnealusest kohtuasjast vestelnud.

"Võin rõõmuga kinnitada, et president pole minult kunagi midagi palunud ühegi juhtumiga seoses," toonitas Barr.

Valge Maja teatas neljapäeval, et president pole Barri kommentaaridest häiritud ja justiitsminister võib arvata, mida tahab.

Stone'i mõistis kohus möödunud aasta novembris süüdi selles, et ta valetas USA kongressile oma kunagise tegevuse kohta, mis puudutas püüdlusi hankida demokraatide 2016. aasta presidendikandidaati Hillary Clintonit kahjustavaid e-kirju lekituskeskkonnalt Wikileaks. Ta mõisteti süüdi kokku seitsmes kuriteoepisoodis, sealhulgas õigusemõistmise takistamises, USA kongressile valetamises ja tunnistajate mõjutamises.

Kohus teeb Stone'i karistust puudutava otsuse teatavaks 20. veebruaril. Eriprokurör Robert Muelleri juurdluse tõttu süüdistuste saanud isikute seas jääb pärast seda ainsana kohtuotsust ootama kunagine riikliku julgeoleku nõunik Michael Flynn.

Samas pole Stone'i juhtum esimene kord, kui justiitsminister Barri süüdistatakse Trumpile poliitiliste ja isiklike teenete osutamises. Sarnasel viisil sekkus justiitsministeerium soovitusliku karistusmäära leevendamiseks ka Flynni kohtuasjas.

Ka on palju kahtlust äratanud, kuidas Barr kommunikeeris eriprokurör Muelleri raportit ning kuidas ta algatas juurdlused nn Venemaa juurdluse alguse asjus, mis on kriitikute hinnangul katsed rünnata Föderaalset Juurdlusbürood (FBI), juhtida kõrvale avalikkuse tähelepanu ning tekitada Trumpi liitlastele meedias jutupunkte.