Trump andis Barrile suuremad volitused Venemaa-juurdluse alguse uurimiseks ({{commentsTotal}})

Donald Trump ja William Barr.
Donald Trump ja William Barr. Autor/allikas: AFP/Scanpix

USA president Donald Trump andis neljapäeval justiitsminister William Barrile uued volitused vaadata üle ja vajadusel avalikustada salastatud informatsiooni, mis on seotud nn Venemaa juurdluse algusega.

Presidendi samm on osa soovist selgitada, kas USA võimud rikkusid 2016. aasta presidendivalimiste eel Trumpi kampaaniameeskonda jälgides reegleid. Trump ja tema toetajad on korduvalt avaldanud arvamust, et nn Venemaa-juurdluse näol oli tegu Demokraatliku Partei ja seda toetanud riigiametnike vandenõuga ehk et tegu oli vastuluureoperatsiooniks maskeeritud poliitilise operatsiooniga, vahendasid Associated Press, Axios, Hill jt.

Trump andis ka kõigile julgeolekuasutustele korralduse teha Barri juurdlusega kiiret ja täielikku koostööd.

Presidendi korraldus võib tekitada uusi pingeid Föderaalses Juurdlusbüroos (FBI) ja teistes julgeolekuametites, mis on ajalooliselt analoogsete nõudmiste vastu olnud.

Barr on juba varem andnud Connecticuti osariigi föderaalprokurörile John Durhamile ülesande uurida Venemaa-juurdluse algust, et jõuda selgusele, kas luure- ja jälgimismeetodid, mida kasutati, olid seaduslikud ja põhjendatud. Allikate kinnitusel on lisaks föderaalprokurör Durhamile ka justiitsminister Barr ise juurdluses aktiivselt osalemas ning ta on teinud selle nimel koostööd Luure Keskagentuuri (CIA) juhi Gina Haspeli, luuredirektor (DNI) Dan Coatsi ja FBI direktori Christopher Wrayga.

Otsusega sai Barr enda kasutusse uue instrumendi ehk volituse ühepoolselt avalikustada dokumente, mida justiitsministeerium on seni pidanud oma kõige olulisemateks saladusteks. Osade dokumentide, näiteks vastuluurekohtu volituste puhul küll piirdub teema salastatuse eemaldamisega, mitte aga täieliku avalikustamisega.

Trumpi poolt antud volitus on antud otseselt Barrile ehk ei laieneks mõnele järgmisele justiitsministrile. Samuti piirdub see ainult dokumentidega, mis on seotud Venemaa-juurdlusega.

Venemaa-juurdluse algust uuritakse mitmel rindel

Föderaalprokurör Durhamile varem mais Barri poolt antud ülesanne oli järjekorras juba kolmas juurdlus, mis puudutab küsimust, kuidas sai alguse FBI vastuluurejuurdlus, mis uuris võimalikke sidemeid Venemaa ja Trumpi kampaaniameeskonna vahel 2016. aasta presidendivalimiste ajal.

Näiteks uurib justiitsministeeriumi siseaudiitor Michael Horowitz, kas FBI poolt kasutatud pealtkuulamine ja informaatorite kasutamine olid reeglitekohased ning kas juurdluse käigus esines poliitilist kallutatust Trumpi vastu. 2018. aasta raportis märkis Horowitz, et kuigi mõned FBI ametnikud nagu Peter Strzok ei käitunud väärikalt ja et FBI direktor James Comey tegutses kiirustades ja protseduuri eirates, siis Comey motiiviks ei olnud poliitiline kallutatus. Mõnede ametnike ja detailide puhul aga Horowitzi uurimine jätkub.

Utah' osariigi prokurör John W. Huber on samuti uurimas osasid Venemaa-juurdluse detaile. Tema järeldusi pole veel avalikustatud.

Samuti on vabariiklasest senaator ja õiguskomiteed juhtiv Lindsey Graham teatanud, et tal on plaanis lähiajal asuda vaatama üle Venemaa-juurdluse detaile.

Justiitsminister Barr on kongressi kuulamisel öelnud, et tal on muresid, mis puudutavad Trumpi lähikondlaste jälgimist valimiskampaania ajal. "Ma arvan, et luuramist esines. Küsimus on selles, kas see oli adekvaatselt põhjendatud. Ma ei väida, et see oli ebaadekvaatselt põhjendatud. Kuid ma pean seda uurima," rääkis ta.

Sõna "luuramine" kasutamine kohtu poolt heaks kiidetud jälitustegevusele, mille eesmärgiks oli uurida, kas välisriigi valitsus on sekkumas USA valimistesse tõi Barri suhtes kaasa kriitika, et ta kordab Trumpi ja tema liitlaste poliitilisi süüdistusi FBI aadressil.

Trumpi poolt nimetatud FBI direktor Christopher Wray on varem oma asutust kaitsnud ning rõhutanud, et pole teadlik mingisugusest ebaseaduslikust jälitustegevusest ja keeldus nimetamast FBI ametnike tööd "luuramiseks".

Samas on tähelepanuväärne, et Durhamile antud eriülesanne, mis ei anna talle aga eriõigusi, paistis olevat samm, mis väldib järjekordse eriprokuröri määramist, mida Trump ja tema liitlased on korduvalt nõudnud.

Eriprokurör Robert Muelleri uurimine ei leidnud oma raportis, et mõni USA ametiisik või Donald Trumpi valimiskampaania liige oleks teadlikult sooritanud kokkumängu Venemaaga. Mis puudutab samuti teemaks olnud õigusemõistmise takistamise kahtlust, siis Muelleri raport ei järeldanud, et president oleks sooritanud kuriteo, kuid ei mõistnud teda ka õigeks. Selle asemel esitas Mueller õigusemõistmise takistamise küsimuses argumendid poolt ja vastu.

Justiitsminister Barri ja asejustiitsminister Rod Rosensteini hinnangul ei piisanud kogutud tõenditest näitamaks, et Trump takistas õigusemõistmist. Seevastu on demokraadid ja paljud õiguseksperdid öelnud, et õigusemõistmise takistamise süüdistuse esitamisest hoidus Mueller ainult seetõttu, et Trump on samaaegselt USA president. Sama on avalikus kirjas leidnud rohkem kui 400 endist prokuröri.

Muelleri raporti kinnitusel alustas FBI oma uurimist legitiimsetel põhjustel, sealhulgas seetõttu, et Trumpi kampaania nõunik George Papadopoulos ütles Austraalia diplomaadile, et tal oli informatsiooni, mille kohaselt oli Venemaa varastanud Demokraatliku Partei e-kirju.

"See oleks olnud äärmiselt, äärmiselt ebasobiv seda väidet mitte kontrollida ja teha seda agressiivselt," rõhutas tol ajal FBI-s kõrgel ametikohal olnud James Baker väljaandele Lawfare Blog antud kommentaaris.

Venemaa-juurdluse alguses uuris FBI nelja Trumpi lähedal seisnud isikut. Papadoupolost, varem Ukraina ekspresidendi Viktor Janukovitši heaks töötanud kampaaniajuht Paul Manaforti, erukindral Michael Flynni, kes oli regulaarne külaline Venemaa propagandakanalis RT ja kellest sai hiljem rahvusliku julgeoleku nõunik ning välispoliitika nõunikku Carter Page'i, kes oli korduvalt esinenud Venemaad toetavate avaldustega, omas seal ärisidemeid ning kutsus üles kaotama Moskva-vastaseid sanktsioone.

Flynn ja Papadoupolos tunnistasid end hiljem süüdi FBI-le valetamises, Manafort mõisteti süüdi juurdluse käigus välja tulnud finantskuritegude eest.

Trumpi liitlased on korduvalt väitnud, et salajaselt nn FISA-kohtult saadud õigus Carter Page'i pealt kuulata oli volituste ületamine, kuid samas on juurdlus selgitanud, et Page'i puhul avati uurimine eraldi informatsiooni alusel ning see juhtum oli vaid väike osa suuremast juurdlusest.

Kriitikutele pole meeldinud see, et FBI kasutas Page'i ja Papadopoulose jälgimiseks informaatoreid ning et osaliselt toetuti alguses Demokraatliku Partei rahastamisel koostatud toimikule, mille koostajaks oli Briti endine luureametnike Christopher Steele, kes oli samuti FBI informaatoriks.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: