Läti ekspert: PBK on väga ettevaatlik propaganda eetrisse laskmise asjus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Kas PBK on Venemaa-meelne propagandakanal, nagu on poliitikute suust kõlanud, ja kas Tallinna linn peaks sealt maksumaksja raha eest saateid ostma, uuris Huko Aspõllu saates "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Pervõi Baltiiski Kanal ehk PBK on Läti ettevõtte Baltijas Mediju Alianse ehk BMA edastatav telekanal. Selle materjal koosneb suuresti Venemaa riigi kontrollitava Pervõi Kanali sisust, kuhu on lisatud kohalike saateid ja uudiseid.

"Minu meelest on tegemist sellise üsna vanamoelise propagandakanalina, mis üritab inimeste teadvusele mõjuda siis läbi meelelahutuse, mis oli väga inimestele meelepärane kuskil 10 aastat tagasi ja siis sinna vahele pikitakse kõikvõimalike arutelu- ja uudistesaateid, mis on ka väga vanamoelise stiiliga," kommenteeris reformierakondlasest meediaekspert Rein Lang.

PBK on vaid üks BMA Balti riikides edastatavatest telekanalitest. BMA omanikud on võrdselt Läti kodanik Oleg Solodov ja Venemaa kodanik Aleksei Pljasunov, kes meedia andmetel siiski ettevõtte igapäevatööga seotud ei ole.

BMA teenis ametlikel andmetel 2018. aastal Balti riikides ligi 14 miljoni euro suuruse käibe juures enam kui kolm miljonit eurot kasumit. Selle ettevõtte kasumlikkus on ka põhjus, miks Läti uuriva ajakirjaniku Inga Spinge hinnangul päris propagandat võimaliku sulgemise hirmus eetrisse ei lasta.

"Ma oleksin väga ettevaatlik, öeldes, et PBK laseb eetrisse propagandat. Nad on väga ettevaatlikud selle osas, mida nad eetrisse lasevad ja avalikult on nad alati öelnud, et neile on see lihtsalt äri. See ei ole poliitika, vaid ainult äri. Nad ei taha oma äri kaotada. Ja nad teavad, et kohalikud meediaregulaatorid jälgivad nende tegevust väga teraselt. Nad lõikavad välja asju, mis võivad näida liialt pöörased ja mida võiks kasutada kanali sulgemise ajendina," rääkis ajakirjanduskeskuse Re:Baltica asutaja Springe.

Samuti ei usu Springe, et BMA või PBK tegevust kontrollitaks Moskvast. Just sarnastel põhjustel.

"Ma olen nõus, et Solodovil on sõbralikke sidemeid ja ka sõpru Moskvas. Ei ole võimalik saada kanalite näitamiseks litsentse lihtsalt selle pärast, et sa oled tore inimene. Sa pead teadma, kuidas Venemaal äri aetakse. Aga see, et keegi ütleks talle, kuidas äri teha ja mida eetris näidata, see oleks talle liialt riskantne, sest kanalid pandaks kinni, kui need näitaksid räiget või Kremli propagandat," arvas Springe.

Samas võtab BMA Lätis lahkelt vastu Riia omavalitsuse raha, et PBK-s linnarahvast nö informeerida. Täpselt sama teeb ka Tallinna linnavalitsus. Sel aastal 715 000 euro eest. Keskerakondlasest linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul peamiselt selle tõttu, et kanalil on võrdlemisi suur vaadatavus. PBK võimalikus Vene-meelsuses Kõlvart probleemi ei näe.

"PBK annab meile võimaluse jõuda uudistega ja sõnumitega nii odavamalt kui ka efektiivsemalt, sest selle kanali reiting on kõige suurem. Loomulikult me ei saa ega ka ei pea vajalikuks reguleerida kanali sisu. See kanal töötab Eestis ja Euroopas litsentsi alusel, mis on ametlik ja kehtiv. Ja avalik sektor peakski sellest lähtuma," sõnas Kõlvart.

Just võrdlemisi soodne hind on põhjus, miks ka 176 Eesti ettevõtet kanalisse möödunud aastal reklaami ostis ja kui kanal järsult oma hindu tõstis, siis jäi see ka suurest osast Eesti reklaamirahast ilma.

"Kõik taandub lõpuks kontakti hinnale. Teatud sihtrühmades on soodsam neid sihtrühmi tabada PBK vahendusel," tunnistas meediaagentuuri Inspired Universal McCann juht Meelis Järvela.

Üldjoontes leiab Järvela, et nii kaua, kui kanal saab ametlikult Eestis tegutseda, ei tohiks ka teha etteheiteid sealt reklaami ostnutele. Samas märkis ta, et riigisektor on suuresti PBK-s reklaami näitamisest loobunud.

"Paljudes riigihangetes on sees juba eeltingimus, et PBK kanalit ei tohi kasutada reklaami edastamiseks," juhtis ta tähelepanu.

Kultuuriminister Tõnis Lukas Isamaa erakonnast, kes telekanalite tegevust Eestis reguleerib, PBK tegevust kuidagi piirama ei rutta.

"Ma ei ole selle sisuga kursis, aga kindlasti ma arvan, et mulle antakse märku, kui seal on midagi Eesti-vastast," lausus ta.

Samas märkis Lukas, et riigisektor ei peaks sinna raha paigutama. "Riigihangete süsteemi sobib ka otse kutsutud pakkujatega konkurss ja kui venekeelseid kanaleid on Eestis ainult üks, siis on põhjendatud, et see toimub vaid ETV+-ile."

PBK vaatajanumbrid on juba aastaid languses. Kui 2008 oli selle vaadatavus Eestis enam kui 12 protsenti, siis tänavu on see umbes neli.

"Ja muidugi ta hääbub. Ega sellise programmiga ei purjeta kuskile. Aeg teeb siin oma töö ja meil ei ole küll mingit mõtet küll tallinlaste rahaga seda hinges hoida. Pigem võiks sellele lohvile kuidagi peale astuda just sellega, et mitte seda finantseerida," leidis meediaekspert Lang.

Mõtet kanali tööd takistada Lang ei toeta. "Seda nüüd represseerima hakata... see annab nüüd sõbralikule idanaabrile omakorda kätte tugevad trumbid. Kõik see, mis meie teeme nende propagandakanalite vastu, ühel hetkel tehakse meie ajakirjanduskanalite vastu. Mina pigem jätaksin nad rahule ja vaataksin muigega, kuidas nad üritavad 20 aastat vanade trikkidega püüda siis siinsete elanike meelsust, mida ju enam nende trikkidega ei püüa," ütles ta.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: