"PBK juhtkond kaalub praegu uudisteteenuste arendamise erinevaid stsenaariume ja valmistub nendeks. Praegusel hetkel pole ühtki varianti kinnitatud ja mingeid otsuseid vastu võetud. Kutsume kolleege üles mitte spekuleerima mitteametliku infoga, sest niipea, kui teeme uudisteteenistuse tuleviku kohta otsuseid, anname sellest teada," rääkis Fridenberg teisipäeval ERR-i venekeelsele portaalile.

Ta ei soovinud avaldada, milliseid stsenaariume kaalutakse, samuti ei osanud ta öelda, kuidas mõjutab Lätis toimuv PBK uudisteteenistust Eestis.

"Ma ei saa seda küsimust kommenteerida, sest Läti ja Eesti uudisteteenistus on kaks eraldiseisvat struktuuri, ehkki uudiste "nägu" on üks ja sama. Praegu ei saa ma kommenteerida, kuidas see Eesti uudisteteenistust mõjutab," tõdes Friedenberg.

BMA direktor Irina Kozõrenko keeldus sellel teemal kommentaare jagamast.

BMA alla kuuluvad PBK, mitu reklaamiagentuuri, telekanali Tem LV levitaja, trükimeediakirjastus Print Media, ajalehed MK Latvija ja MK Estonia.

Esmaspäeval teatas Läti Televisioon (LSM), et kinnitamata andmetel edastab PBK uudiseid viimast korda 20. märtsil. Samas ei selgunud artiklist, kas PBK uudised saavad lõpu ainult Lätis või ka mujal.

Veebruari alguses otsisid Eesti kaitsepolitsei (kapo) ja Läti julgeolekuteenistus (VDD) seoses rahvusvaheliste sanktsioonide seaduste rikkumise kahtlusega läbi telekanali BMA kontorid Riias ja Tallinnas.

ERR-i andmetel on Läti alustatud ja Eesti toetatud uurimise keskmes Venemaa mõjuka ettevõtja Juri Kovaltšuki Balti riikidesse ulatuv finantshaare. Lääne meedias on nimetatud teda ka Putini isiklikuks pankuriks.