Eesti ja Läti julgeolekuasutused otsisid läbi PBK emafirma kontorid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1580890260000 | amCalendar}}
Foto: Ints Kalnins/Reuters/Scanpix

Eesti kaitsepolitsei (Kapo) ja Läti julgeolekuteenistus (VDD) otsisid seoses rahvusvaheliste sanktsioonide seaduste rikkumise kahtlusega teisipäeval läbi venekeelse telekanali PBK emafirma Baltijas Mediju Alianse (BMA) kontorid Riias ja Tallinnas.

Kaitsepolitsei viis läbi õigusabipalve raames palutud menetlustoimingud ning edastab kriminaalmenetluses vajaliku teabe Läti õiguskaitseasutustele, teatas riigiprokuratuur kolmapäeval.

"Need menetlustoimingud, mida Eesti Vabariigis ja Läti Vabariigis läbi viidi, olid seotud kuriteokahtlusega, mis ei ole seotud ettevõtete ajakirjandusliku tegevusega, vaid olid seotud rangelt siis mõnede isikute ärilise tegevusega," ütles juhtiv riigiprokurör Taavi Pern "Aktuaalsele kaamerale".

Läti õigusabipalve puudutas Euroopa Liidu rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise uurimist, menetlustoimingud puudutavad ärilist tegevust, neid ei teostatud meediategevuse ega selle sisu suhtes, lisati teates.

ERR-i andmetel on Läti alustatud ja Eesti toetatud uurimise keskmes Venemaa mõjuka ettevõtja Juri Kovaltšuki Balti riikidesse ulatuv finantshaare. Lääne meedias on nimetatud teda ka "Putini isiklikuks pankuriks". Venemaa presidendi Vladimir Putiniga lähedalt seotud Kovaltšuk oli aastatel 2005-2012 panga Rossija direktorite nõukogu esimees. 2008 loodi tema osavõtul Rahvuslik Meedia Grupp (Национальная Медиа Группа), mille koosseisus on lisaks näiteks REN TV-le ja ajalehele Izvestija ka Pervõi kanal, mida edastab PBK.

2014. aastal, pärast seda, kui Venemaa hõivas Krimmi ja alustas sõjategevuse toetamist Ida-Ukrainas, kehtestasid Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid Juri Kovaltšukile finants- ja viisasanktsioonid. Vaata Euroopa Liidu sanktsioneeritavate nimekirja.

Üks kahtlusalune on BMA juht Oleg Solodov

 Läti avalik-õiguslik ringhääling (LSM) teatas, et läbiotsimised viidi läbi teisipäeval ja seda seoses mullu 19. detsembril algatatud kriminaalasjaga. 

Läbiotsimiste käigus võtsid politseinikud BMA Riia ja Tallinna kontoritest kaasa dokumente ja andmekandjaid, vahendas uudisteagentuur BNS VDD infot.

Uurimisandmete kohaselt võib kahtlustada, et grupp inimesi tagas eelkokkuleppe alusel Euroopa Liidu sanktsioonidealusele isikule ligipääsu rahalistele ja materiaalsetele ressurssidele, teatas VDD. Sanktsioonid oli isiku suhtes kehtestatud sesoses Ukraina territoriaalse terviklikkuse vastase tegevusega.

Uurimise käigus on kahele isikule esitatud kahtlustus, neile on esitatud tõkend, aga neid ei ole kinni peetud. Veel mitme inimese suhtes on alustatud kriminaalmenetlust.

BNS-i andmeil on üks kahtlusalune BMA juhatuse esimees ja kaasomanik Oleg Solodov, kellele kuulub ettevõttest 50 protsenti, teise poole omanik on Venemaa kodanik Aleksei Pljasunov. Solodov on BMA juhatuse esimees juba 2007. aastast, Pljasunov on juhatuse liige.

Üks koht, kus Läti julgeolekupolitsei läbiotsmise korraldas, on BMA kontor Riias Gertrude tänaval, edastas Läti ringhääling.

Rahvusvahelist õigusabi andev riik menetluse kohta detailset teavet jagada ei saa, kuna õigusabi andjal ei ole iseseisvat menetluse kommenteerimise õigust, märkis riigiprokuratuur.

BMA-l on 25 telekanalit ja üle 200 töötaja

Baltijas Mediju Alianse (BMA) on kontsern, mille peakontor asub Riias. Kolmes Balti riigis töötab BMA allüksustes kokku üle 200 inimese. Kokku hõlmab kontsern 25 telekanalit Baltikumis. PBK kõrval kuuluvad kontserni näiteks REN TV ja NTV MIR materjalidel põhinevad telekanalid, PBK muusikakanali ja Baltija mediju reklama reklaamiagentuurid, reklaami ja meediaagentuur Ren TV Baltic, telekanali Tem LV levitaja, meediamaja Print Media, aga ka ajalehed MK Latvija ja MK Estonia. 

Eelmise aasta novembris teatas LSM ka sellest, kuidas Läti ringhäälingu regulaator (NEPLP) peatas üheksa Vene telekanali näitamise riigis. Kõigi üheksa telekanali tegelik omanik on eelpool viidatud Juri Kovaltšuk, kes on Euroopa Liidu sanktsioneeritavate nimekirjas seoses Ukraina territoriaalse ühtsuse õõnestamisega ja kes kuulub Kremli siseringi.

Alates 2020. aastast peatas Venemaa meediaagentuur Sputnik sanktsioonide tõttu oma tegevuse Eestis. Rossija Segodnja asutas Sputniku 2014. aastal oma rahvusvahelise haruna. Rossija Segodnja peadirektor Dmitri Kisseljov kuulub Euroopa Liidu personaalsete sanktsioonide nimekirja seoses Ukraina territoriaalse terviklikkuse rikkumise toetamisega. Vene võimud on rahvusvahelisel areenil Eesti ja Läti tegevust mitmel korral kritiseerinud.

Toimetaja: Mait Ots, Urmet Kook

Allikas: BNS, LSM

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: