Soe talv, suvised hinnad: ületootmine ajas maagaasi hinna rekordmadalale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Maagaasi tarbimine väheneb ja hind langeb.
Maagaasi tarbimine väheneb ja hind langeb. Autor/allikas: Eesti Gaas

Sügiskraadidega talvekuud, konkureerivate kütused ja karm konkurents gaasimüüjate vahel on viinud selleni, et maagaasi hind on langenud viimase kümmekonna aasta madalaimale tasemele. Samal ajal gaasi tarbimine väheneb ning eratarbijad kipuvad eelistama muid küttelahendusi.

Maagaasi hind langes viimase kümne aasta madalaimale tasemele mullu sügisel ja hind on jätkanud langemist ka peale seda. Üheks gaasi hinna pikaajalise languse põhjuseks on gaasi ülepakkumine maailmaturul ning suurtootjate, eelkõige USA ja Venemaa soovimatus gaasitarneid vähendada. Oma osa hinnalanguses on viimasel kuul ka koroonaviirusel – Hiina ettevõtted keelduvad viiruse mõjul vähenenud tarbimise tõttu vastu võtmast uusi LNG ehk veeldatud maagaasi tarneid, mis on pannud LNG hinna maailmaturul kivina langema, kirjutab Reuters.

Eesti suurim ja praktiliselt ainus gaasi importija Eesti Gaas, kes impordib enamuse gaasist Venemaalt, madalas hinnas suurt probleemi ei näe, pigem nähakse selles head uudist tarbijale.

Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov ütles ERR-ile, et gaasi hinda mõjutavad nii konkureerivate kütuste, nagu raske ja kerge kütteõli, hind kui konkurents gaasimüüjate vahel. Tänavune soe talv Euroopas ja koroonaviirus Aasias aga tähendasid, et tavapäraselt enne talve kogutud varud osutusid liiga suureks ning tekkis ülepakkumine.

"Traditsiooniliselt on gaasi hind olnud madalam suvekuudel ja kõrgem talvel, kuna talvel on tarbimine suurem ja suvel väiksem. Selline oli olukord ka 2019. aastal: aasta alguses oli hind kõrgem, suvel langes ja sügisel hakkas uuesti tõusma. Minnes vastu 2020. aastale, varusid gaasimüüjad suvel gaasi hoidlatesse, et olla valmis kõrgema nõudluse saabumiseks. Kuid Euroopa ootamatult soe talv ja koroonaviirus vähendasid nõudlust nii meil kui Aasias. Kui hind tõusis veel kuni detsembrini, siis jaanuaris juba langes ja edasi näitavad prognoosid langust ka veebruariks ja märtsiks," rääkis Kotov.

Erakordselt madal hind tähendab, et kohati müüakse gaasi suviste hindadega.

Kotov märkis, et hindade tõusu prognoositakse uuesti novembrist, kuid järgmiseks kaheks-kolmeks aastaks peaks gaasi hind jääma madalamaks 2018–2019. aasta tasemest.

Tarbimine väheneb, tarbijad otsivad alternatiive

Tarbijatele tähendab madalam hind ainult häid uudiseid. Samas on gaasitarbimine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel aina vähenev ja seda näitas ka mullune aasta. Prognooside järgi peaks maagaasi kasutamine senistelt kasutusaladelt, näiteks kaugküttest, liikuma rohkem uute kasutusalade, näiteks transpordisektori poole.

Eestis on seaduse järgi gaasi süsteemioperaator Elering, kelle andmetel langes gaasi tarbimine Eestis mullu võrreldes 2018. aastaga 8,6 protsenti, olles kokku 4,8 teravatt-tundi. "Languse põhjuseks on ilmselt ikkagi eelkõige välistemperatuur ja osaliselt üleminek gaasilt biokütustele kaugküttes," ütles ERR-ile Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.

Raul Kotov tõi välja samad põhjused – eelkõige 2018. aastaga võrreldes soojem ilm ning uued katlamajad, on hakanud kasutama hakkepuitu. Kaugküte on ent gaasi jaoks oluline ala, sest viiendik Eestis tarbitavast gaasist leiab kasutust just seal. Rohkem (üks kolmandik) kasutatakse gaasi vaid tööstuses.

Kotov ei näe siiski, et erakliendid sarnaselt katlamajadele hakkaks alternatiivset kütet otsima. "Üksikud erakliendid pigem ei loobu gaasist, kuna gaasiküte on samaväärse mugavusastmega kütustest – automatiseeritud, ei vaja ladustamist, puhas – kõige soodsam," märkis ta.

Õhksoojuspumpade populaarsus pole Kotovi sõnul gaasi kasutajate arvu vähendanud. "Kõik soojuspumbad vajavad külma ilmaga lisaenergiat elektrilt ja toovad kaasa varjatud kulusid. Me ei näe, et gaasiühenduse olemasolu korral eelistataks gaasile õhksoojuspumpa," lausus ta.

Kotov märkis, et alternatiivlahendusi kaalutakse pigem siis, kui gaasiga liitumise võimalust pole või see on liiga kallis – näiteks kui toru tuleb tuua kinnistu juurde kaugemalt, on varem kerget kütteõli kasutanud kliendid valinud gaasitrassi puudumisel õhksoojuspumba.

Gaasitarbijate arvu pole mõjutanud ka meedias palju kajastamist leidnud traagilised õnnetused, mille puhul Kotovi hinnangul mindi ajakirjandusliku kajastusega liiale.

"Me ei ole täheldanud klientide arvu langust ja gaasiküttest loobumist gaasiõnnetuste tõttu. Statistika näitab, et vingumürgitust esineb märksa enam ahiküttest põhjustatuna, kuid kuna gaasiõnnetused on leidnud meedias suurt kajastust ning infoga käiakse hooletult ümber, siis jääb mulje, et küttegaas on ohtlik. Tegelikult see nii ei ole, iga kütteliigi puhul on oluline järgida ohutusnõudeid," rääkis ta.

Riigi poliitika suunab gaasi juurest eemale

Kuivõrd gaas ei kuulu taastuvenergia hulka, avaldab selle tarbimisele mõju ka riigi energiapoliitika.

Näiteks võidakse uuselamurajoonides eelistada soojuspumpasid seetõttu, et nendel on "teatud eelised uute energiatõhususe miinimumnõuete tõttu", ütles Kotov.

"Ka uute arenduste puhul ollakse valmis gaasikütet jätkuvalt valima, kui vaid kaugküttepiirkond ei piira. Samas mõjutab kinnisvaraarendajate eelistusi üha enam ka kliimapoliitika. Kuna aga üksnes päikese- või tuuleenergia peale ei saa Eestis lootma jääda, siis näeme tulevikku kombineeritud lahendustel, näiteks päike pluss gaas," rääkis Kotov.

Eesti riigi energiapoliitika eelistab taastuvkütuseid, mis tähendab, et maagaasi kasutamine kaugküttes soojuse tootmiseks on vähenenud aasta-aastalt, samas vajatakse gaasi tipukoormuste katmiseks (eriti külmade ilmade või talve jooksul) ja reservkütusena.

Tööstuses on aga maagaas jätkuvalt oluline, isegi asendamatu, kuna annab suure paindlikkuse tööstusprotsesside juhtimisel ning on samas nii keskkonda säästev kui majanduslikult mõistlik, märkis Kotov.

"Seega tööstusettevõtete gaasikasutuse osas oleme mõõdukalt optimistlikud ja näeme kasvuvõimalusi. Pigem sõltub tulevikus tarbitav maagaasi kogus siin sellest, kuidas läheb kohalikul tööstusel tervikuna, kas jäädakse ellu konkurentsis teiste riikidega ja kas lisandub uusi tööstusettevõtteid," lausus ta.

Üks valdkondi, kus maagaasi kasutamine on tõusuteel, on transport, kus kasutatakse aina rohkem biometaani. Eestimaist biometaani kasutatakse nii ühistranspordis kui kaubaveos.

Kotovi sõnul peaks käesoleval aastal Eesti Gaasil lisanduma kolm biometaani tootmise kompleksi ning tootmine kasvab võrreldes eelmise aastaga kaks korda. See ei tähenda, et maagaas vaikselt turult kaoks.

"Maagaas ei kao samuti autotranspordist – kuivõrd biometaani tootmiseks on vajalik teha investeeringuid, mis võtavad aega, siis maagaas on igal ajahetkel olemas. Maagaasi rolliks on olla turu avaja ja varustuskindluse tagaja. Maagaas on nagu sild üleminekul fossiilsetest kütustest taastuvatele energiaallikatele ja maagaasi taristu mängib siin väga olulist rolli, kaasaarvatud vesinikutehnoloogia arengul," rääkis Kotov.

Kotovi sõnul on kindlasti maagaasil suur kasvupotentsiaal laevanduses, kus järjest lisandub LNG-d kasutavaid laevu.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: