Toetust antaks kahtteist Kesk- ja Ida-Euroopa riiki ühendava Kolme mere algatuse kaudu. Pompeo teatas oma plaanist laupäeval Müncheni julgeolekukonverentsil, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ühendriikide miljard on suunatud Ida- ja Kesk-Euroopa riikide energiaprojektide toetuseks, vähendamaks nende sõltuvust Venemaa energiast.

"Tegu on ikkagi infrastruktuuri projektidega, mis puudutab suurt hulka riike ja selles kontekstis üks miljard dollarit ei ole väga suur summa," märkis Arenguseire Keskuse uuringutejuht Meelis Kitsing.

Rahandusminister Martin Helme näeb USA rahastuses võimalust investeerida projektidesse, mida Euroopa kliimaneutraalsusest lähtudes toetada ei taha.

"Alates näiteks maanteeprojektidest. Euroopas ju sisepõlemismootoriga transpordile vaadatakse halvasti, räägitakse ainult rööbastranspordist ja sealgi ainult sellisest, mis elektri või gaasi peal või muude moodsate ajamite peal, aga ka Ida-Virumaa energeetika - õlitehas, õlirafineerimistehas," rääkis ta.

Samas on Kolme mere algatus suunatud eelkõige piiriüleste projektide toetuseks, mille alla põlevkiviõli rafineerimistehas hästi ei mahu.

"Iseenesest nende projektide puhul on märksõna piiriülesus, see on teatud piirav asjaolu, aga praegu käib nende asjade väljatöötamine, nii et midagi lõplikult välistada ei saa. Nende projektide puhul on oluline piiriülene sidusus, lihtsalt investeerimisprojektid, ma arvan, ei kujune prioriteetseks kataloogiks," sõnas välisminister Urmas Reinsalu.

"Ma arvan, et neid projekte on rohkem kui põlevkiviõli rafineerimine. Näiteks energia kokkuhoidu, kliimaneutraalsuse poole liikumisele aitab kaasa ka näiteks majade parem soojustamine. See on tarbimise pool. Samuti võib rääkida teistest tehnoloogiatest nagu vesinik, võib rääkida tuumajaamast," rääkis Arenguseire Keskuse uuringutejuht Kitsing.

Eesti eelarves on ette nähtud osalemine Kolme mere fondis 20 miljoni euroga.