Koroonaviirus COVID-19 levib lisaks Hiinale ka mitmes Euroopa riigis ning mida rohkem tuleb teateid haigestumistest, seda enam tekib ka olukordi, kus inimesed jätavad ära oma reise ning peavad nakkuspiirkonda minnes arvestama võimalusega, et jäävad sinna haigestumise või karantiini tõttu plaanitust kauemaks.

Eesti Kindlustusseltside Liidu/Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liige Andres Piirsalu rääkis ERR-ile, et tavaliselt sõlmitakse reisile minnes reisikindlustus, mis katab ootamatu tervisekahjuga seotud ravikulud.

Kui lisaks on tehtud ka reisitõrkekindlustus, siis selle puhul saab valida eri ulatusega kindlustuskaitse vahel ja kahju hüvitamine sõltubki sellest.

"Kui inimene otsustab reisilemineku viiruse kartuse tõttu ise ära jätta, katab kindlustus ärajäänud reisi kulud siis, kui kindlustusvõtja on vastava kindlustuskaitse aegsasti valinud. Kuna vabatahtliku reisist loobumise kaitse muudab reisikindlustuse üldiselt kallimaks, siis meile teadaolevalt seda tavaliselt inimesed ei osta," tõdes ta.

Seetõttu soovitavad kindlustusfirmad inimestel, kes on lähiajaks reisi planeerinud, vaadata sõlmitud kindlustuslepingud üle ja konsulteerida ka lepingu sõlminud kindlustusandjaga.

Kui inimene on juba reisil piirkonnas, kus kehtestatakse karantiin, mis takistab tal plaanitud ajal koju naasta, siis seda kahju Piirsalu sõnul tavaliselt reisikindlustuslepingu alusel ei hüvitata. Samuti ei saa harilikult hüvitist need, kes ei saa kehtestatud karantiini tõttu õigel ajal reisilt koju ja sellega kaasneb neile kahju.

"Reisikindlustuse tava kohaselt ei hüvitata kahju, mis on tekkinud seoses epideemia või ametivõimude tegevusega," tõdes ta.

If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Kairit Luht ütles, et nemad ei maksa hüvitist, kui kahju põhjustas riiklikult välja kuulutatud epideemia, välja arvatud reisitõrkehüvitis, et katta lisakulud reisilt Eestisse tagasipöördumiseks.

"Samuti ei kasutata eeltoodud välistust meditsiiniabi kindlustuses, kui kindlustusjuhtum toimus 14 päeva jooksul arvates epideemia puhkemisest ja kindlustatu oli reisil juba enne epideemia puhkemist," lisas ta.

Palju sõltub sellest, millal on karantiin kehtestatud või välisministeerium reisihoiatuse välja andnud, sest Luha sõnul hüvitatakse lisakulud majutusele ja Eestisse tagasipöördumisele juhul, kui haiguspuhang on alanud või karantiin kehtestatud pärast reisi algust. Need jäetakse aga hüvitamata, kui inimene on reisinud piirkonda, mille kohta välisministeerium on juba hoiatuse välja andnud - siis läheb klient reisile omal riisikol.

Seesam kindlustuse reisikindlustuse tootejuht Jonatan Jõks ütles, et nende reisikindlustuse puhul on võimalik valida põhikaitsele juurde ka laiendatud kaitse või reisi omal soovil tühistamine.

"Konverentsi ära jäämisest tekkivad kulud on hüvitatavad juhul, kui kindlustusvõtja on sõlminud lepingu koos laiendatud kaitsega. See ei hõlma mitte ainult viiruse tõttu ära jäänud üritusi, vaid ka muid ärajäänud üritusi ja riske nagu looduskatastroof, streik, terrorism jne. Karantiini jäämisest tekkivad võimalikud kulud on samuti hüvitatavad üksnes reisitõrke laiendatud kaitsega," selgitas ta.

Kui reisija on sõlminud lepingu ainult põhikaitsega, ei käsitleta ka Seesamis kumbagi neist olukordadest kindlustusjuhtumina. Omal soovil tühistamiskaitsega sõlmitud leping võimaldab aga reisi viirusekartuses ära jätta ning selle eest osalist hüvitist saada.

"Omal soovil tühistamise kaitset võib kasutada ka muudel põhjustel ning see hüvitab 70 protsenti kliendi tehtud kulutustest, mida ta hotellilt, lennufirmalt või muult teenusepakkujalt tagasi ei saa, kuid seda kaitset on võimalik sõlmida vaid kahe nädala jooksul alates reisi ostmisest, mitte hiljem," lausus Jõks.