Lisaks nakatunule oli bussis veel 19 inimest, nende tervist jälgitakse
Neljapäeva varahommikul leidis kinnitust Eestis esimene COVID-19 haigusjuhtum. Tegemist on Iraani kodanikust Eesti alalise elanikuga, kes viibib praegu Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikus arstide hoole all. Terviseamet tegeleb kontaktsete väljaselgitamisega ja kinnitab, et Tallinna elanikele praegu otsene oht puudub.
Terviseameti juht Merike Jürilo selgitas pressikonverentsil, et Eesti esimene nakatunu ei saanud nakkust Eestis, vaid Iraanis, kus ta viibis pikemal töölähetusel.
Eestis elav 34-aastane Iraani kodanikust mees käitus täpselt vastavalt elanikkonnale antud juhistele: ta sai oma lähedastelt teada, et kellelgi on tuvastatud koroonaviirus, tundis kurgus kähedust, võttis ühendust 112-ga. Talt võeti proovid, võeti ühendust bussifirmaga, tuvastati, kes olid kaasreisijad, kellest kõigiga võeti ühendust edasisteks toiminguteks.
Läti rahvusringhääling vahendas kohalike terviseametnike öeldut, et Iraani mees viibis Riias umbes kaks ja pool tundi ning sõitis lennujaamast bussijaama väikebussiga.
Lätist Eestisse väljunud bussile oli müüdud 24 piletit. Pärast nendele helistamist, selgus, et osad inimesed olid erinevatel põhjustel reisist loobunud. Terviseameti hilisema täpsustuse järgi oli bussis lisaks bussijuhile 19 reisijat.
Tegutsetakse tavapärase haiguse lokaliseerimise juhiste järgi: sümptomite ilmnemisel testid jne. Lisaks nakatunule oli bussis ka tema tütar. Nende inimeste tervist jälgitakse 14 päeva, neile on antud soovitus püsida kodus ja mitte minna seni tööle.
Kuna tegemist on rahvusvahelise juhtumiga, on terviseamet võtnud ühendust ka Läti kolleegidega. Inimene lendas Istanbuli kaudu Riia lennujaama, kust ta bussiga Eestisse reisis. Mis toimus Istanbuli ja Riia lennu vahel ehk kuidas nende inimestega toimitakse, kellega nakatunu lennul kokku puutus, terviseametil info puudub.
Kui on kõhklusi või kahtlusi riskipiirkonnast saabudes, tuleks ühendust võtta oma perearstiga.
Terviseamet on süsteemselt edastanud pilti olukorrast kõikidele institutsioonidele, sh haridusministeeriumile. Paljud lapsed on koolivaheaja puhul reisil, mistap on arutlusel, milliseid soovitusi haridusministeerium koolidele annab. Terviseamet on andnud nõuande jääda riskipiirkonnast saabunud lastel kaheks nädalaks koduõppele ja järgida rangeid hügieenireegleid.
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ütles, et 26. veebruari seisuga on maailmas kokku üle 81 000 haigusjuhu ja umbes 2760 surmajuhtu. Hiinas on näha haiguse langustrendi, surmajuhtumitest teavitatakse üha vähem. Samas Itaalia haiguspuhang on andnud fooni ja tegevust EL-i riikidele. 26. veebruari seisuga on Itaalias 322 haigusjuhtumit, neist 11 surmajuhtumit. Itaalias on haigus saanud järelikult varjatult levida, mitte juhtunud üleöö. Lisandumas on haigusjuhte Itaalia naaberriikides, näiteks Šveitsis.
Haiguse sümptomid ei erine palju gripist või teistest ägedatest hingamisteede nakkustest. Oluline on haigusnähtudega inimene kiiresti teistest eraldada, jälgida sümptomeid.
Koroonaviirus üldiselt ei ole võõras viirus, igal aastal levib tavaliselt neli koroonaviiruse tüüpi. Varasemad haigused SARS ja MERS olid samuti koroonaviiruse tüved.
Tänavu leviv koroonaviirus on tüvelt sarnane SARS-iga. Levib piisknakkusena. Haigestunu köhib, aevastab, sellega nakatab ta terve inimese. Viirus siseneb eeskätt alumiste hingamisteede rakkudesse ja hakkab seal paljunema. Haiguse peiteperiood on kuni 14 päeva, kuid keskmiselt avalduvad sümptomid 5-7 päeva jooksul alates nakkusega kokkupuutumisest.
Eeskätt tuleks hoolsalt käsi pesta, hoiduda haigussümptomitega inimestest ja hoiduda piirkondadest, kus haigus on levinud, sest seal on suurenenud võimalus see haigus saada: Hiina, Põhja-Itaalia, Singapur, Lõuna-Korea.
Koroonaviirused ei pea väliskeskkonnas kaua vastu. Sõltuvalt peremeesorganismist saavad nad kõige paremini hakkama rakusiseselt, ilma selleta viirus paljuneda ei saa. Väljaspool organismi hävib viirus 36-72 tunni jooksul. Samas aga ultraviolettkiirgus, kuumus ja kuivus hävitavad viiruse kiiremini.
Midagi üllatavat ei ole viiruse kohta selgunud. Haigus kui selline aga pälvib jätkuvalt tähelepanu ja seda ka vajab. Täpselt pole teada, kui suur on viiruse võimekus veelgi laiemalt levida ning mis sellest edasi saab: kas sellest saab uus normaalsus ehk muutub gripilaadseks haiguseks, mis ilmub igal haigushooajal, või siis vaob mälestustesse, nagu on kadunud SARS ja MERS. Viroloogias pole suudetud tuvastada, miks mõni viirus kaob ja teine jääb.
Eestis on haigusega tegelemiseks kaks faasi: esiteks haigus kiiresti tuvastada, inimene kiiresti isoleerida ja selgitada kontaktsed välja. Sellega välistatakse võimalus haigust levitada. Kui haigus juba ulatuslikult levib, käsitletakse haigust nagu grippi: kes vajab haiglaravi, suunatakse haiglasse, kel on kergemad sümptomid, jäävad kodusele ravile. Umbes 75 protsenti juhtudest on keskmiselt kergema kuluga gripi puhul. Intensiivravi vajavad kroonilised ja traumahaiged.
Tallinna Lennujaama ja Tallinna Sadamaga on koostöö käinud juba pikalt. Kolmes keeles on üles pandud infotahvlid, mis annavad reisijatele haigust puudutavaid juhiseid. Maismaatranspordifirmasid varem ei kaasatud, nüüdseks on aga ka neile saadetud see info. Näiteks on antud neile teada, et desinfitseerimist bussid ei vaja, piisab pindade tavapärasest märgkoristusest.
Eestis on seni vaid üks selgelt piiritletud haigusjuhtum, mistap Tallinna inimestele praegu koroonaviiruse ohtu ei ole, kinnitas Kadai.
Merike Jürilo sõnul on haridusministeeriumi kaudu antud koolidele soovitused riskipiirkonnast saabunud lastele anda võimalus jääda kaheks nädalaks koduõppele. Lisaks on oluline ka kõrgendatud hügieeninõuete täitmine.
Valitsus arutab teemat, mh seda, kas ja milliseid täiendavaid suuniseid koolidele anda.
Tööandjad peaksid suhtuma oma töötajatesse samamoodi, nagu terviseamet soovitanud on: kui tööandja on käinud lastega haiguskoldes puhkusel, tuleks töötajale võimaldada kodus töötamist, kui töö iseloom seda võimaldab, et aidata kaasa haiguse mittelevitamisele. Kui inimene on olnud kontaktis haigega, saab perearst talle ka haiguslehe väljastada, et ta saaks kodus olla.
Eriolukorda kehtestada oleks ebaproportsionaalne meede. See annaks võimaluse seada liikumispiiranguid mingites piirkondades või sundtöötamist, kuid see pole hetkel vajalik. Küll saab anda soovituse üritusi ära jätta, kuid see ei vaja eriolukorra kehtestamist. Eriolukorda kaalutakse siis, kui on epideemiline olukord, millega tervishoiusüsteem ei tule toime.
Sotsiaalministeeriumi selgitusel on hädaolukorraseaduses ette nähtud hädaolukord, mis algab riski hindamisest ja valmisolekust, millega tõstetakse tervishoiasutuste valmisolekutaset, nt tuues lisapersonali tööle. Seda lahendust saaks vajadusel rakendada enne eriolukorda.
Toimetaja: Merilin Pärli, Mirjam Mäekivi