Tegemist on väga suure projektiga ja arvestades Tallinkit, siis ambitsioon sadamat ehitada on igati loomulik ja arusaadav, aga kas teile ei tundu, et äripinda on Tallinnas juba piisavalt palju, ehk isegi liiga palju?

Kui see pakkumine meile tehti, siis me mõtlesime, kuidais me suudaksime seda Linnahalli elama panna ja need äripinnad hakkaksid tööle. Ja tööle hakkavad nad siis, kui nad saavad mingit täiendavat sünergiat, ja see täiendav sünergia ongi see, kui me saame Linnahalli sadama, mis täna on olemas, laiendada, piisavalt suureks ehitada, et me saaksime Tallinki laevad sinna sisse tuua, siis tänu sellele, ma arvan, kui tulevikku ette vaadata, siis me oleme võimelised sinna Linnahalli piirkonda tooma 8-10 miljonit inimest – toome ise kliendid kohale.

Kui sa äri teed, siis ongi [küsimus], kuidas saada inimesi sinna juurde. Ma arvan, et sadam on ikkagi see, kus me saame rahvusvaheliselt konverentsiturismi arendada, kontserte [korraldada] jne.

Praegune Linnahalli 5000-kohaline konverentsikeskus tundub väga suur, kas see täitub?

Tundub fantastiline olevat ju? Tegelikult kõik kogu aeg räägivad, et me ei saa Eestis konverentse või suurüritusi korraldada, kuna meil ei ole piisavalt suurt konverentsisaali. Kui me nüüd sellise unikaalse saali taastame – see on selles mõttes selline fantastiline amfiteater, et sinna mahub 5000 inimest sisse ja viimane rida on [lavast] 24 meetri kaugusel -, tegelikult on see arhitektuurselt väga hea lahendus, ja see tuleb lihtsalt taastada ja kasutusele võtta.

Mis saab jäähalli poolsest osast?

Ma arvan, et me arendame selle välja, sinna tulevad muud äriteenused, kõikvõimalikud teenused, et neid inimestevooge, mis sealt hakkavad läbi käima, teenindada.

Nii et ei ole lammutada plaanis midagi? Või on sellest hetkel veel vara rääkida?

Sellest on vara rääkida, sellepärast, et kui me selle projektiga lähme edasi, siis me kuulutame välja ikkagi arhitektuurikonkursi. Me loodame, et võib-olla geniaalsed arhitektid leiavad mingisugused põnevad lahendused, kuidas seda ilmestada, teha ilusamaks.

Mis me täna alla kirjutasime, oli ikkagi kavatsuste protokoll: mis on meie eesmärgid, mida me tahame saavutada. Nüüd läheb alles töö lahti, tegelikult me astume nüüd alles esimesi samme.

Mis puudutab linnaliiklust, olete esimesed kalkulatsioonid juba teinud. Kuidas selle tunneliehitusega on, kas pannakse sealkandis kogu liiklus siis täiesti seisma või mitte?

Ei, ma arvan, et seisma ei panda. Jah, kuna see liikluskorraldus on üks tähtsamaid asju – Põhjaväil ja Reidi tee on nüüd valmis ehitatud, tänu sellele suudame me selle liikluskorralduse hästi lahendada. Kuna see liikluskorraldus oli kõige tähtsam probleem, siis kui me eelmise aasta lõpus pakkumise linnavalitsuselt saime, siis me tegime tegelikult eeluuringud, kuidas seda liikluskorraldust lahendada ja need eeluuringud näitavad, et tegelikult liikluskorraldus läheb isegi paremaks, aga muidugi me peame ehitama tunneli.

Millal see asum, uus linnaruum valmis on?

Kui ei ole regulatsiooniriske, nagu moesõnaga öelda – kui kõik ametkonnad töötavad meiega kaasa ja me saame need load kõik ühe aastaga, kahe aastaga kätte – ehitusload kõik -, siis ma arvan, et me oleme võimelised selle projekti ellu viima 5-6 aasta jooksul.