"Üldiselt avalik sektor - linn või riik - kas lihtsalt loobub kinnisvarast või mingist rajatisest ja müüb selle erasektorile või paneb sinna täismahus maksumaksja raha. See projekt annab meile võimaluse säilitada osalus ja kontroll linnahalli ning seda ümbritseva territooriumi üle," rääkis Kõlvart esmaspäeval telekanali ETV+ hommikusaates "Kofe +".

"Ja samal ajal me arvestame, et teenime koos erasektoriga sealt linnakassasse tulu. Tõesti, linnale hakkab selles suures äris kuuluma üks kolmandik pluss üks protsent ehk 34 protsenti. See tähendab, et meile jääb kontroll kõigi peamiste, eksistentsiaalselt oluliste otsuste üle selles ettevõttes. Lisaks lubab aktsionäride kokkulepe, asutamislepe kaitsta kõiki linna peamisi huve," selgitas linnapea.

Kõlvarti hinnangul on projekt nii mahukas, et selle sotsiaalmajanduslik mõju võib ulatuda isegi riigi tasemele.

"Esialgse hinnangu kohaselt hakkab uut sadamat läbima kümme miljonit reisijat aastas, mis tähendab meile väga tormilist ja aktiivset elu kogu selle kvartali ümber. Meie jaoks ei ole see ainult linnahalli remont, vaid uue linnakeskkonna loomine, sisuliselt uue kvartali loomine. Samal ajal on see ka erinevate tegevuste sünergia, mis hakkavad üksteist täiendama. See tähendab uusi töökohti, uusi võimalusi ja sotsiaalmanaduslikku mõju mitte ainult linnale, vaid kogu riigile," rääkis Kõlvart.

Tallink Grupp, selle suuromanik AS Infortar ja Tallinn sõlmisid 26. veebruariil kokkuleppe ühisettevõtte loomiseks linnahalli arendamiseks, mis tähendab piirkonda reisisadama, konverentsikeskuse, kontserdisaali, hotelli ja kaubanduskeskuse rajamist.

Arendusprojekti elluviimiseks loovad Tallinna linn, AS Tallink Grupp ja AS Infortar ühisettevõtte, milles osalus jaguneb järgnevalt: Tallinna linn 34 protsenti, AS Tallink Grupp 33 ja AS Infortar 33 protsenti.

Ühisettevõtte loomisel teevad osanikud sissemakse miljon eurot vastavalt iga osaniku osalusprotsendile (Tallinna osa 340 000 eurot). Lisaks sellele panustab linn ühisettevõttesse Linnahalli ja Linnahalliga piirnevate linnale kuuluvate kinnistutega, investeeringuks vajaliku kapitali kaasamise tagavad AS Tallink Grupp ja Infortar.

Tallinna linnal täiendavaid rahalisi kohustusi ei ole. Kogu projekti eeldatavaks maksumuse suurusjärk on ligikaudu 300 miljonit eurot.

Tunneli rajamine saab projekti lahutamatuks osaks

Kõlvart rääkis, et plaanide kohaselt säilitatakse linnahalli konstruktsioonid, kuid lammutatakse kompleksi jäähalli osa. "Meie esialgsete plaanide kohaselt tuleb linnahalli hoone säilitada. Seda esiteks seepärast, et see on muinsuskaitse all. Teiseks on see unikaalne rajatis, mis on üheagselt avatud linnaruumi osa - ja meie ülesanne on säilitada merele avatud ruum. Teisest küljest - see osa, kus praegu asub jäähall, lammutatakse tõenäoliselt täismahus ja ehitatakse uuesti," ütles Kõlvart.

Linnahalli hoone ehitatakse ümber kaasaegseks, mitme saaliga konverentsikeskuseks. "Kaasaegne konverentsikeskus ei ole mitte üks suur ruum või saal, aga terve rida erineva suurusega saale, mis lubab korraldada kõige suuremaid konverentse koos paralleelselt toimuvate seminaride ja ümarlaudadega. See tähendab, et koos suure saaliga, kus hakkavad toimuma ka kontserdid, saab olema ka rida väiksemaid saale," rääkis Kõlvart.

Tallinna linnapea rõhutas ka, et sadamaprojekti elluviimine ei ole võimalik ilma autotunneli rajamiseta. "Juba praegu ei ole see rajoon transpordi mõttes kõige paremas olukorras ja projekti elluviimine oleneb muuhulgas ka sellest, milline tuleb transpordilahendus. Ainuke võimalus selle küsimuse lahendamiseks oleks tunneli ehitamine, mis oleks projekti lahutamatu osa ja sisalduks investeeringute nimekirjas. Tunnel kulgeks linnahalli juurest vähemalt Ahtri tänavani, aga võimalik, et ka Reidi teeni," selgitas ta.