Lukas: riik ei peaks kultuuri raha ooperiteatrile maa ostmiseks raiskama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tõnis Lukas.
Tõnis Lukas. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Olukorras, kus maksumaksja raha eest hakatakse Tallinna täiendavat suurt ooperisaali ehitama, ei ole mõeldav, et väga palju tuleb kulutada ka maa ostmisele, ütles kultuuriminister Tõnis Lukas (Isamaa), kelle sõnul võiks Tallinn pärast linnahalli variandi äralangemist vähemalt krundiga aidata.

Tallinna linn teatas kolmapäeval, et asub koos Tallinki ja Infortariga linnahalli ala arendama ning riigi poolt soovitud ooperimaja ei sobi linnahalli rajatava konverentsikeskusega kuidagi kokku.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et Tallinn on välja pakkunud ooperiteatrile alternatiivsed asupaigad, kuid Lukase sõnul kindlaid variante praegu pole. Kultuuriministri sõnul on oluline, et linna pakuks endale kuuluva krundi, sest eramaa ostmine võib riigile käia üle jõu ning oleks üleüldse ebaõiglane.

"Et riik võiks osta maad, on ju lihtne öelda, aga olukorras, kus maksumaksja raha eest hakatakse Tallinna täiendavat suurt saali ehitama, ei ole mõeldav, et väga palju tuleb kulutada ka maa ostmisele. Me ootame ikkagi, et linn pakub korraliku krundi ja riik ei peaks kultuuri raha selle ostmise peale kulutama. See oleks pealinna poolt väärikas tegu," rääkis Lukas ERR-ile.

Lukase sõnul pole tema asi kinnisvaraturgu elavdada ja uue asukoha soetamiseks raha loopima ei hakata. "Me peame seda rahulikult kaaluma, mis on meie võimuses ja mis ei ole. Eestis on palju kultuuriobjekte, mis vajavad ehitamist ja mille ehitamist soovitakse. Ma usun, et ooperiteatri eest võiks ka Tallinn väheke seista ja vähemalt krundiga aidata," ütles minister.

Linnahall asub ooperiteatri jaoks sobivas kohas, möönis Lukas, ja uue asukoha leidmine ei saa olema lihtne. Kui mõelda ooperituristidele, oleks asukoht sadama lähedal väga hea ning sellisest asukohast riik tõenäoliselt ära ei ütleks.

"Ma arvan, et see on üks variant. Teisest küljest peab vaatama, et mere ääres oleks tuulekoridorid kinni pandud, sellepärast, et ooperikülastaja tormisel mererannal väga hea meelega ei rühiks oma ooperielamuse suunas. Eks siin on erinevaid aspekte, mida kaaluda," lausus Lukas.

Teisi linnu pole kaalutud

Kuivõrd uued arengud linnahalliga on niivõrd värsked, pole Lukase sõnul ooperimaja jaoks veel plaan B-d olemas. Tallinna plaanidest linnahalli arendamisega oma teed minna sai Lukas teada nädalapäevad tagasi.

"Sügisel, kui linn võttis abilinnapea Riisalu isikus tugeva positsiooni ja ütles, et neil juba plaanid või partner olemas, siis ma väiksemas ringis avaldasin arvamust, et tõenäoliselt on Tallink huvitatud uue sadamakai ühendamisest linnahalliga. Aga informatsiooni sain ma küllalt vahetult enne (kolmapäevast) pressikonverentsi. Linnapea Kõlvart käis viisakalt informeerimas Tallinna plaanidest reedel. Tema otseselt partneri nime ei nimetanud, aga sellest võis aru saada, kuhu asjad tüürivad," rääkis Lukas.

Riik jääb Tallinna pakkumist ootama ning teisi linnu praegu ooperiteatri asukohana ei kaaluta, sest ooperituristid on osa uue ooperimaja plaanist.

"Kindlasti peab see (asukoht) olema artistidele ja orkestrile käepärast ja ka külastajatele, et sinna tullakse mitte ainult Eestist, vaid ka välismaalt. Ega see päris kõikjal Eestis olla ei saa. Piirkondi ei ole palju, kus oleks võimalik saale täita ooperikülastajatega. Aga kui nii võtta, siis miks mitte – praegu on krundi otsimise ideedekorje aeg," rääkis Lukas.

Uut maja on kultuuriministri hinnangul vaja, seda just eelkõige külastajate arvu suurendamise eesmärgil.

"Praeguses Euroopa kultuuris, kaasaarvatud Põhjamaades on näiteid, et ooperisaali suuremaks ehitamine, uue ooperisaali avamine toob ka kohe külastajaid juurde. Suuremad projektid, välislavastused toovad siia ka ooperituriste lisaks oma publikule, kes on ka ooperist päris huvitatud," lausus Lukas, kelle sõnul on praegune Estonia saal liiga väike, et anda "uut hingamist".

"Uue saaliga me tahaksime anda uut tõuget. Prognoosid on, et sellega publikut juurde tuleb ja ka ooper oma kulusid katta suudab külastajate arvel. Oleme optimistlikud," märkis Lukas.

Kuidas ooperimaja või selle jaoks riigi eelarvestrateegiasse planeeritud 40 miljoni euroga edasi minnakse, arutab valitsus. Lukase sõnul on tema esimene eesmärk see raha kultuuriinvesteeringute jaoks hoida.

"Valitsuses ma kindlasti selle lauale panen ja seda arutada tahan. Aga veelkord, objektide vajadusi on teisi ka. Linnahalli ooperiteatri tegemine oleks olnud kõige kiirem lahenduse leidmine, aga nüüd võtab see aega. Arutame, seame atra." lausus Lukas.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: