KOV-id vajavad lisaraha ajutiselt siin töötavate välismaalaste laste õppeks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

"Lotte aabits" Autor/allikas: ERR

Eesti põhikoolides õpib üha enam Eestisse ajutiselt tööle ja elama asunud vanemate lapsi, kellele omavalitsused peavad tagama tasuta eestikeelse põhihariduse. Raha neile abiõpetajate palkamiseks omavalitsustel aga napib.

Paide Hillar Hansoo põhikoolis õpib kaheksa Ukraina päritolu ja püsiva registreeritud elukohata last, kelle vanemad on siia tulnud ajutise elamis- ja tööloaga, Viljandi põhikoolides on kolm last Ukrainast ja üks Bulgaariast.

Paide abilinnapea Anneli Tumaski rääkis Olev Kengile, et kuna nende laste koolitamine toimub samuti eesti keeles, tavapäraste koolitundidega nad hakkama ei saa ja vajavad eesti keeles abiõpet.

"See tähendab kindlasti seda, et õpilane peab saama selgeks eesti keele ehk et ta peab õppetööd läbi viima eesti keeles. Ja selleks on meil neile abiõpetajad. Ja nad saavad eraldi eesti keele õppeks ka lisatunde. Jah, tõsi, praegu me leiame kooli enda eelarvest ja panustab sinna ka linn, aga me soovime pöörduda haridus- ja teadusministeeriumi poole abi küsimiseks. Sest kindlasti on neid lapsi veel ja veel juurde tulemas meile ja me peame neile tagama ka koolikoha," rääkis Tumanski.

"Kool taotleb praegu ühte abiõpetaja kohta ja palgasumma üheks õppeaastaks selle jaoks oleks 21 000-22 000 eurot. Tulevikus ilmselt see vajadus kasvab, veel on vaja juurde teist või kolmandatki abiõpetajat. Siis oleks väga tore, kui riik ja ministeerium meid selles osas aitaksid."

Viljandi abilinnapea Janika Gedvil pöördus registreerimata elukohaga laste koolikohustuse rahastamise pärast ministeeriumisse mullu septembris.

"Lisaks tugimeetmetele on üldse meil mitmed küsimused ka õppekoha rahastuse suhtes. Ja kuna meil on juba ka kogemust välisriikidest tulnud lastega, siis neil ei ole haigekassa kindlustust. Aga vastus oli nii, et loomulikult peame me koolikohustuslikele lastele tagama koha koolis ja see kehtib vaid niiöelda põhihariduse ulatuses. Ja soovitati siis kohalike linna ettevõtjatega tihedamat koostööd teha," rääkis Gedvil.

Viljandi abilinnapea lisas, et ministeeriumi vastuskirjas nenditi, et elukoha registreeringuta laste hariduse tagamise teema vajab laiapõhjalist arutelu.

Haridus- ja teadusministeeriumi hariduskorralduse osakonna juhataja Ingar Dubolazov ütles, et ministeerium toetab juba praegu kõiki omavalitsusi, kes taotlevad lisaraha selleks, et pakkuda keeletuge mitte-eesti kodukeelega sisserändajatele. Toetusi vahendab sihtasutus Innove.

Ajakirjanik küsis ka, kui suur probleem on tervikuna Eestis püsiva registreeritud elukohata lapsed, välismaalaste lapsed, kellele tuleb anda täiendavalt eesti keele õpet.

"Kindlasti ei saa seda nimetada probleemiks, pigem on see tervitatav, et muukeelne elanikkond väärtustab eestikeelset haridust ja et lapsed pannakase eesti õppekeelga kooli. Kindlasti on see tervitatav meie poolt ja pigem väljakutse meile, et need pered ja lapsed oleksid meie haridussüsteemis toetatud," vastas Dubolazov.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: