Ravimiametile andis oma plaanidest tähtajaks teada vaid käputäis apteeke ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Apteek.
Apteek. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ravimiamet ootas 1. märtsiks sulgemisohus apteekidelt selgitusi, mida nad kavatsevad teha pärast apteegireformi jõustumist, kuid enda plaanidest andsid teada neist vaid üksikud.

Veebruaris saatis ravimiamet apteegireformiga mittevastavuses olevatele apteekidele ja 35 kohalikule omavalitsusele, kust apteegid 1. aprillist jõustuva reformiga kaovad, kirjad sooviga saada selgitusi nende edasise tegevuse kohta pärast reformi.

Ravimiameti kommunikatsioonijuht Kristi Sarap ütles ERR-ile, et kuna 1. märts oli pühapäev, siis ootab amet enne kokkuvõtete tegemist ära esmaspäeva möödumise, mil võib veel vastuseid laekuda, kuid üldjoontes on oma plaanidest teada andnud üksikud apteegid, kes pole suurte kettidega seotud.

"Kettide kohta ei tea, alates homsest käime ükshaaval kõik läbi," lisas ta.

Praeguseks on seis Sarapi sõnul varasemaga võrreldes siiski rõõmustav, sest pärast seda, kui apteegireformi tagasipöörav eelnõu riigikogus toetust ei leidnud, on ravimiametile tulnud 23 taotlust apteegireformi nõuetega vastavusse viimiseks ja uute apteekide avamiseks.

"Enne seda oli seis null," lausus Sarap, kelle sõnul on apteekidele nüüd selge, et enam pole vaja midagi oodata.

Apteegiteenuse jätkumine on jätkuvalt ebaselge paljudes maakondades: Harjumaal Haabneeme alevikus, Kose alevikus, Kuusalu alevikus, Laulasmaa külas, Loksa linnas, Muraste külas, Paldiski linnas ja Saku alevikus, Hiiumaal Emmaste külas, Käina alevikus, Kärdla linnas ning Ida-VIrumaal Kohtla-Järve Oru linnaosas.

Lisaks ka Jõgevamaal Avinurme alevikus, Järvamaal Väätsa alevikus, Läänemaal Kullamaa külas ja Risti alevikus, Lääne-Virumaal Aseri alevis, Haljala alevikus ja Kadrina alevikus ning Põlvamaal Räpina linnas. Aga ka Pärnumaal Lihula linnas, Paikuse alevis, Surju külas ja Uulu külas, Saaremaal Liiva külas, Tartumaal Rõngu alevikus, Valgamaal Otepää linnas, Sangaste alevikus, Tõrva linnas ja Valga linnas ning Viljandimaal Jämejala külas, Kõpu alevikus, Mustla alevikus ja Võhma linnas.

Raplamaal ja Võrumaal selliseid asulaid, kus apteegiteenuse jätkumine oleks kahtlane, ravimiameti andmetel ei ole.

Praeguse seisuga on Eestis kokku 494 üldapteeki, neist 352 põhiapteeki ja 142 haruapteeki.

1. aprillil lõpeb üleminekuperiood ning apteegid, kes proviisoromandi nõudele ei vasta ehk kelle enamusosalus ei kuulu proviisorile, ei tohi enam apteegiteenust pakkuda. Muudatuste eesmärk on tugevdada proviisori rolli tervishoiusüsteemis, tagada apteegiteenuse erialane areng ja vähendada ärihuvide mõju apteekidele.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: