Apteegireformi jõustumine ei pruugi ravimiturule loodetud konkurentsi tuua

Foto: Siim Lõvi /ERR

Pärast EKRE esitatud apteegireformi tühistava eelnõu tagasilükkamist teisipäeval riigikogus sai lõpuks selgeks, et reform jõustub planeeritud kujul. See tähendab, et alates aprillist saavad apteegid kuuluda vaid proviisoritele ja oma apteegikettidest peavad loobuma ravimite hulgimüügifirmad. Et aga reform ravimite jaeturule parema konkurentsi tooks, pole kindel.

Margus Linnamäe ravimikontserni Magnum omanduses on praegu 78 Apotheka märki kandvat apteeki. Kontserni jaekaubandusäri juhtiv Kadri Ulla kinnitab, et plaan on need enne 1. aprilli proviisoritele üle anda ja loodab, et suurem osa neist jääb avatuks. Ehkki täpset lepingute sisu Ulla ei ava, märgib ta, et apteegi üleandmine tähendab näiteks praegu nende poolt renditava müügipinna allrendile andmist ning frantsiisilepingute sõlmimist.

"Meil on pikaajaline kogemus oma apteegi kõrval ka toimetada, jah, frantsiisiapteekidega, et see ei ole meie jaoks uus mudel. Lihtsalt et meil seni omandis olnud apteegid muutuvad ka frantsiisipartnerite apteekideks," selgitas OÜ Terve Pere Apteek juht Kadri Ulla lahenduse mudelit.

Hulgimüügifirma Tamro Baltics pole oma Benu keti kohta otsust veel langetanud, kuid sealgi on arutlusel frantsiisilepingutega jätkamine.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütleb, et tema hinnangul turul midagi eriti ei muutu.

"Frantsiisilepingud üpris tugevalt seovad ka proviisoreid hulgimüüjatega ehk see tähendab seda, et kui tõesti reformi eesmärk oli konkurentsi elavdamine nii jaeturul kui ka hulgitasandil, siis, jah, minu hinnangul need eesmärgid ikkagi ei ole saavutatavad," kommenteeris Ots.

Rahandusminister Martin Helme, kelle koduerakond EKRE veel viimasel hetkel apteegireformi tühistada proovis, hindab samuti, et reform ei saavuta oma eesmärke. Temagi toob ta välja, et seni ketiapteekide palgatöötajatest proviisorid peavad nüüd ettevõtlusega alustama, kuid kapitali neil selleks pole ja see tõstatab ikkagi küsimuse nende sõltumatusest.

"Neid inimesi, kellel see 300 000 või 200 000 võtta oleks, ei ole väga palju ja pangad seda laenu ka ei kipu andma ja järele jäävad senised omanikud, kes ütlevad sisuliselt, nagu 19. sajandil mõisnikud ütlesid talupoegadele, et aga tööga teeni välja see," sõnas Helme.

Sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) ütleb, et ka praegu tegutsevatest pea 200 proviisoriapteegist enamik on seotud frantsiisilepingutega. Lepinguid omakorda vaatab läbi ravimiamet ja peab nende seaduslikkuse küsimuses nõu ka konkurentsiametiga.

"Kahtlemata need frantsiisivõrgustikus proviisoromanduses apteegid on iseseisvamad ja konkurentsile avatumad, kui senised hulgimüüjatele kuuluvad apteegiketid, mis olid ju ühe või teise konkreetse hulgimüüja omanduses," hindas Kiik.

1. aprillil jõustuv ravimiseadus keelab ravimite hulgimüügifirmadel apteegi omamise ning apteegi enamusosalus peab kuuluma proviisorile.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: