Ravimiamet menetleb apteekide taotlusi 1. aprilli lähenedes eriti kiiresti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Apteek.
Apteek. Autor/allikas: Aili Vahtla/ERR

Tavapäraste tähtaegadega arvestades pidanuksid apteegid, kes soovivad oma tegevuse 1. aprillist apteegireformi nõuetega kooskõlla viima, selleks juba 1. veebruaril taotluse esitama, kuid ravimiamet on oma töökorralduse ümber teinud, et menetlusi kiiremini korraldada ja võimaldada ka taotluse esitamisega hiljaks jäänutel järgmisel kuul katkestusteta tegevust jätkata.

Kolmapäevase seisuga on Eestis 192 nõuetele vastavat apteeki ja 302 sellist, mis pärast apteegireformi jõustumist enam tegevust jätkata ei saa. Veebruaris saatis ravimiamet neile kirja, kus soovis teada, mida nad pärast reformi kavatsevad edasi teha.

Ravimiameti kommunikatsioonijuht Kristi Sarap ütles ERR-ile, et nende 302 apteegi saatus pole selge enne, kui omanikud on oma ümberkorraldused teinud.

"Välja saadetud kirjad olid informatsiooniks ja teadmiseks, osad vastasid, teised helistasid ja suhtlesid meie spetsialistidega otse. Meie koostöö jätkub kõigi tegevusloa omajatega terve kuu vältel, et 1. aprilliks saaksid võimalikult paljud apteegid seadusega kooskõlla viidud," lausus ta.

Ebaselge on seis 34 asulas ja need on Sarapi sõnul ravimiameti prioriteediks. Neile omavalitsustele saatis amet samuti kirjad ja neile on vastatud usinalt.

"Näiteks hiljuti saadetud vastus Põhja-Sakala vallalt, kes on ise oma kriitiliste piirkondade apteegi juhatajatega suhelnud ja teevad kõik selleks, et nende asulad apteegiteenuseta ei jääks," tõi ta näite.

Kui tavaolukorras tulnuks apteegil, kes vajab 1. aprilliks uut tegevusluba, taotlus ravimiametile hiljemalt 1. veebruaril esitada, sest seadus näeb niisuguste taotluste menetluseks ette kuni 60 päeva, siis Sarapi kinnitusel pingutavad praegu kõik ravimiameti töötajad, et 1. aprilliks kõik valmis oleks. Selleks on amet ka oma muid töid ümber korraldanud.

"Kuna paljud omandisuhete korrastamised ei vaja nii mahukat menetlust, siis oleme valmis ja saame menetletud ka alles jäänud ajaga. Palve on ikka kõigile tegevusloataotlejatele mitte seda head tahet kuritarvitada," lisas ta.

Kui aga vajalikud muutused antakse sisse märtsi viimastel päevadel, siis on see Sarapi sõnul ettevõtja otsus ja ilmselt ta arvestab, et apteek ei pruugi aprilli algusest teatud perioodil teenusega jätkata.

"Ravimiamet teeb praegu tööd selle nimel, et mittevastavuses apteegid saaks seadusega kooskõlla viidud ning uued apteegipidajad saaksid tööle hakata," ütles ameti esindaja.

Praeguse seisuga pole apteegiteenuse jätkumine selge Harjumaal Haabneeme, Kose ja Kuusalu alevikus, Laulasmaa külas, Loksa linnas, Muraste külas, Paldiski linnas ja Saku alevikus, Hiiumaal Emmaste külas, Käina alevikus ja Kärdla linnas, Ida-Virumaal Kohtla-Järve Oru linnaosas, Jõgevamaal Avinurme alevikus, Järvamaal Väätsa alevikus, Läänemaal Kullamaa külas ja Risti alevikus, Lääne-Virumaal Aseri alevis, Haljala ja Kadrina alevikus, Põlvamaal Räpina linnas, Pärnumaal Lihula linnas, Paikuse alevis ning Surju ja Uulu külas, Saaremaal Liiva külas, Tartumaal Rõngu alevikus, Valgamaal Otepää, Tõrva ja Valga linnas ning Sangaste alevikus, Viljandimaal Jämejala külas, Kõpu ja Mustla alevikis ning Võhma linnas.

Raplamaal ja Võrumaal selliseid asulaid ei ole.

1. aprillil lõpeb üleminekuperiood ning apteegid, kes proviisoromandi nõudele ei vasta ehk kelle enamusosalus ei kuulu proviisorile, ei tohi enam apteegiteenust pakkuda. Muudatuste eesmärk on tugevdada proviisori rolli tervishoiusüsteemis, tagada apteegiteenuse erialane areng ja vähendada ärihuvide mõju apteekidele.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: