"Välisilm" tegi kokkuvõtte Müncheni julgeolekukonverentsist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX/AFP

Münchenis olid äsja koos sajad julgeoleku- ja välispoliitika tegijad, et arutada kui palju lääneriigid ise läänelikke väärtusi kaitsevad. Konverentsil toimunut analüüsis välispoliitikasaade "Välisilm".

Avasõnad lausunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier kritiseeris teravalt Ameerika Ühendriike rahvusvahelisest koostööst eemaldumise eest. Niisamuti kritiseeris ta Venemaad sõjalise jõu kasutamise eest Krimmi annekteerimisel ja Ukraina ründamisel ning märkis, et Hiina järgib rahvusvahelist õigust ainult siis, kui see ei lähe tema huvidega vastuollu.

"Igal aastal kaugeneme üha enam rahvusvahelise koostöö eesmärgist, et luua rahumeelne maailm. Suurjõudude konkurentsi idee domineerib praegu mitte ainult meie ajastu strateegiapaberites, vaid see märgib uut reaalsust maailmas," nentis ta.

Steinmeieri hinnangul oleme langenud klassikalisse julgeolekudilemmasse - suurem usaldamatus, rohkem relvi, seega vähem turvalisust.

USA välisminister Mike Pompeo kinnitas aga, et mingit lõhet transatlantilise liidus pole. "Esitan teile faktid. Need avaldused ei ole kuidagi märkimisväärsed ega peegelda reaalsust. Mul on hea meel teatada, et transatlantilise liidu surm on meeletult üle paisutatud. Lääs võidab. Meie oleme koos võitmas. Me teeme seda koos," rõhutas ta.

"Minu jaoks oli üllatav, et oli päris paljude, näiteks India ja Lõuna-Korea esinemisi, et neid läänelikke väärtusi jagavad geograafiliselt mitte-lääneriigid - inimõigused, õigusriik jne. Nemad on justkui rohkem mures nende väärtuste pärast," meenutas Euroopa Parlamendi välisasjade komisjoni liige.

Ameeriklased elaksid justkui enesepettuses, kui ei suuda mõista, et nende aeg maailma valitseda hakkab läbi saama. Nad on vajuv impeerium ning globaalselt elame aeglaselt, veel umbes pool sajandit kestvas üleminekuajas, ütles "Välisilmale" korduvalt Hiinas Hubeis elanud, kuid nüüd Austraalias, Sydney ülikoolis töötav poliitikaprofessor John Keane.

"Minu arvates on see üleminek maailma, kus Hiina kapital, valitsus, diplomaatia ja kultuur mängib mõjuvõimsat rolli, juba kestab. See algas Richard Nixoni ja Henry Kissingeri külaskäiguga Hiinasse 1970. aastate alguses, seega Hiina Rahvavabariigi ametlik tunnustamine on hetk globaalsesse sfääri taassisenemisest," selgitas ta-

Kui eurooplased muretsevad peamiselt Venemaa pärast, siis globaalses võtmes ei ole meie idanaaber võrreldav Hiinaga.

"Küsimus on, kas Euroopa suudab vastu pidada ja kaitsta põhimõtteid nagu õigusriik, põhiseaduslik valitsus, vabad ja õiglased valimised, mida ei häkita, musta raha valimistest eemalhoidmine, kodanikuühiskonna, multikulturalismi ja avatud meedia kaitsmine. Maailm ootab, et Euroopa endiselt neid põhimõtteid kaitseks. Euroopa rolli ei tohiks nendes pingetes alahinnata. Nii hiinlased kui ameeriklased peavad EL-ile tähelepanu pöörama, kuid on märke, et Washington tahab Euroopa Liitu lõhkuda ning Hiina nö hõljub osa Euroopa - Itaalia, Kagu-Euroopa, Balkani - kohal," märkis Keane.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas, et ta ei ole Vene-meelne riigijuht, kuid kuna Venemaaga jagatakse kontinenti ja ookeani ei ole vahel nagu ameeriklastega, siis tuleb idanaabriga suhelda.

"USA lahkumine Süüriast, isegi kui seda tagantjärgi korrigeeriti, oli viga, sest see lubas teistel jõududel tekkinud ruumi täita. Ja samamoodi lubasime neil edasi liikuda mitmes kohas. Kui nad tunnetasid, et me oleme nõrgad, tegid nad, mida tegid Ukrainas," märkis Macron. "Kui ma vaatan Euroopa geograafiat, siis meil on midagi seal ühist teha. Seega on meie ülesanne ehitada vastastikku usalduse julgeolekukonstruktsioonid. See tähendab ka anda Venemaale strateegilise dialoogivaliku, mis on ka meie jaoks väärtus."

"Täna pole selge, mida Emmanuel Macron ja tema valitsus soovivad teha. Kriitikute rahustamiseks on nad välja öelnud, et nad ei soovi tuumikpõhimõtetest ega sanktsioonidest. Aga mida nad teha soovivad, selles osas on selgust palju vähem," kommenteeris Mikser.

Üks küsimus, mis lääneriikide seas lõhesid tekitab, on ka suhtumine uue põlvkonna sidevõrkudesse. 5G võrgus on tehnilises mõttes parim Huawei, kuid et tegemist on mittedemokraatlikus Hiinas loodud ettevõttega, siis on USA soovitanud kõigil liitlastel selle ettevõtte pakkumistest loobuda.

Kui näiteks USA esindajatekoja demokraadist spiikri Nancy Pelosi hinnangul tähendab Huaweiga nõustumine autokraatia valimist demokraatia asemel, siis professor Keane näeb laiemat tähendust Hiina esiletõusus.

"Käes on imelikud ajad, mille jooksul toimub USA taandumine, mis on seotud Hiina tõusuga. Uus võimu moodustis, mis ei ole võimu jagav põhiseaduslik demokraatia ja mida ma nimetan seda despotismiks. Ja kus liberaalne demokraatia, ameerika moodi, on USA-s 45. presidendi enda rünnaku all. USA-s näeme mitte ainult populismi tõusu, vaid ka külgnevate institutsioonide nõrgenemist, näiteks kohtusüsteem, meedia, keskpank, föderaalvalitsuse bürokraatia, kongressi halvatus, vabariiklaste partei pööramine Trumpi parteiks. Kõik need suunad, mida ameeriklased kutsuvad liberaalseks demokraatiaks, on sügavas ohus. Käes on imelikud ajad, kus demokraatial läheb halvasti USA valduses, ning kus tõuseb Hiina, mille president Xi Jinping kutsub ennast uueks demokraatiaks," lausus ta.

"Välisilma" stuudiokülaliseks oli Müncheni julgeolekukonverentsil käinud Postimehe ajakirjanik Evelyn Kaldoja (intervjuu lisatud videos).

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: