WHO Euroopa-haru juht: paanikaks pole põhjust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Epp Ehand / ERR

Hiinast alguse saanud koroonaviiruse COVID-19 juhtumitest ainult kümnendik on avastatud teistes riikides ning suur enamus inimestest põeb haiguse läbi ainult kergete sümptomitega, mistõttu ei ole paanikaks alust, ütles Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regiooni direktor Hans Kluge usutluses ERR-ile.

Kluge leidis ERR-i jaoks mõned minutid reedel pärast Euroopa Liidu tervishoiuministrite kohtumist ja enne lennukile kiirustamist.

Alljärgnevalt avaldame Kluge lühiintervjuu täismahus.

Me ei andnud kohtumisel kätt, kas see on soovitus, mida te annate praegu kõigile eurooplastele?

Meil on kaks erinevat sõnumit. Me tahame Euroopa inimestele kinnitada, et me võtame nende muret enda ja oma pere tervise pärast väga tõsiselt. See on uus viirus, me õpime iga päev. Samal ajal ei ole põhjust paanikaks, me peame mõistma, et 90% kõigist maailma juhtumitest on endiselt Hiinas ja enamusel inimestest COVID-19-ga on kerged sümptomid ja nad paranevad. Samal ajal on tegu uue viirusega, nii et on hea olla ettevaatlik. Ausalt öeldes on kõige olulisem kätepesu vee ja seebiga, köha varjamine ehk et köhida tuleks varrukasse või taskurätti, mis tuleks ära visata ja sotsiaalne distantseerumine ehk hoida veidi eemale regulaarselt köhivatest ja aevastavatest inimestest. Võtmetähtsusega on kaitsta meditsiinitöötajaid. Ma ütlen alati, et meie meditsiinitöötajad on tervishoiusüsteemi kuldvara ja mul on sügav austus õdede ja arstide vastu, kes teevad Eestis suurepärast tööd.

Kuidas te võrdleksite seda viirust teiste sarnaste viirustega ja kas see käitub Euroopas kuidagi teisiti kui Aasias?

See on väga hea küsimus. Me õpime iga päev. Me oleme üsna palju kaasatud Itaalias, kus on suurim hulk haigusjuhtumeid. See on nagu platvorm, mille pealt me õpime palju avatud suhtluses Itaalia võimudega. Me peaksime panema asjad perspektiivi. Igal aastal sureb Euroopas 60-65000 inimest haigusesse, mida me nimetame tavaliseks gripiks või hooajaliseks gripiks ja mille vastu on olemas väga hea vaktsiin. Ma soovitan inimesi Euroopas ja sellest väljaspool end kõigepealt vaktsineerima, sest vaktsiinid päästavad elu. 1-2 protsenti koroonaviirusega inimestest sureb kahjuks, selles on väga kahju, põhiliselt on tegu eakamate inimestega nõrgenenud immuunsüsteemiga ja teiste haigustega.

Kui te võrdlete seda viirust gripi, SARS-i ja MERS-iga, siis milline ta on?

See on koroonaviiruste grupi viirus, nagu olid SARS või MERS, see on sama perekond. Meile tuttavate viiruste vastased vaktsiinid selle vastu ei aita. Ta kandub edasi raskemini, aga suremus on veidi kõrgem, aga me peame olema väga ettevaatlikud, sest me ei tea täpselt kui palju inimesi on nakatunud mingis piirkonnas. Näiteks Hiinas oli suremus 2 protsenti, aga kui me saame parema pildi nakatunute hulgast, siis see kukub kohe 1 protsendile, nii et me peame panema asjad konteksti.

Kuidas te hindate meetmeid, mida Euroopa riigid on kasutusele võtnud, Eesti sealhulgas?

Me töötame pidevalt kõigi 53 riigiga WHO Euroopa piirkonnas. Kõik riigid tegutsevad WHO ja Euroopa Liidu riigid ka Euroopa Komisjoni soovituste järgi. Siin on segu erinevatest strateegiatest. Kõige olulisem on veel endiselt piiramine. See tähendab juhtumite kindlaks tegemist, diagnoosimist, inimeste karantiini panemist ja nende väärikat ning empaatiaga kohtlemist, see on väga oluline. Ei tohi olla mingit sotsiaalset diskrimineerimist, see ei aita. Ja püüda vähendada haiguse edasikandumist, eriti tervishoiuasutustes ja eakate inimestega tervishoiuasutustes. Ja teatud piirkondades nagu Itaalias on ka leevendamine väga oluline ehk haigete ravimine ja selleks vajaliku toe tagamine.

WHO ei ole toetanud karme meetmeid nagu reisikeelud või piiride sulgemine. Miks te leiate, et need ei toimi?

Me ei toeta reisimise ja kaubanduse piiramist. Küll aga toetame me riikides, kus haigus levib kogukonnas inimeselt inimesele, lahkumise skriiningut, kui inimene riigist lahkub. See on õppimine tegutsemise käigus. Hiina rakendas drastilisi meetmeid ja on praegu tulemusi saavutamas, see näib nii, see võib muidugi veel pöörduda, aga praegusel hetkel näib, et nad on saamas situatsiooni kontrolli alla. Drastiline isolatsioon on eriti kasulik haiguse leviku alguses. Aga kui haigus juba levib, siis peab appi võtma laiema rahvatervise strateegia.

Kuidas see lõppeb? Kas me peame ootama suve ja kui palju inimesi nakatub, kõlanud on ka arvud et see jõuab globaalselt 40-70 protsendini?

See on suur küsimus. Keegi ei tea seda täpselt. Sellepärast on oluline, et me keskenduksime valmisolekule. Valmisolek ja ettevalmistatus on kaks eri asja. Olla valmistunud tähendab vihmase ilmaga vihmavarjuga õue minekut. Valmisolek tähendab, et vihmavari on lahti. Riigid peavad tugevdama oma järelevalvesüsteeme, diagnoosimist ja ravi. See võib minna erineval moel, aga peame meeles pidama, et 81 protsenti inimestest paraneb ja põeb seda haigust kergete sümptomitega, umbes 15 protsendil on tõsisemad sümptomid, 5 protsenti vajab olulist abi, ja 2 protsenti kahjuks hukkub. Me peame olema valmis, aga võtma seda terve mõistusega.

Kas meil on millestki olulisest puudus nagu kaitsemaskidest?

Seda arutati palju Euroopa Liidu terviseministrite nõukogul. See ei puuduta üksnes maske vaid üldisemalt isikukaitsevarustust, valitseb globaalne nappus. WHO tegeleb sellega koos tootjatega. Täna on muide Genfis ka teine kohtumine. Püüame stimuleerida tootmist, aga väga oluline on ka see, et me kasutaksime neid asju korrektselt. Näiteks tänaval maski kandmine, kui inimesel ei ole haigussümptomeid, ei aita. Me peame kasutama seda, mis meil on, väga ratsionaalselt.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: