Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Õiguskantsler Ülle Madise.
Õiguskantsler Ülle Madise. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Inimeste vabadusi ja õigusi ei tohi ülemääraselt kitsenda ka siis, kui hädaolukorra lahendamiseks on tulnud välja kuulutada eriolukord, kinnitab õiguskantsler Ülle Madise. Tema sõnul on ka praegu parlamendi roll juhtida riiki ja seda ei saa riigikogu anda valitsusele.

Millise pilguga vaatab õiguskantsler valitsuse kehtestatud eriolukorra piirangutele, mille alla on Eesti inimesed sattunud?

Ikka terase pilguga, nii nagu amet ette näeb.

Praegu saab öelda, et kõik korraldused ja muud aktid, arutatakse [valitsuses] läbi ja mõeldakse, kas need on põhjendatud või mitte.

Kas kõik senised õiguslikud piirangud on õigustatud?

Lõplikku hinnangut praegu anda on keeruline, sest kui tõsine olukord on või kui tõsiseks see Eestis muutub, selgub hiljem ja seda tuleb nende aktide hindamisel silmas pidada nagu sedagi, et sellises olukorras ei saa kõike ette näha.

Aga küsimus on õige, sest päris pikka aega tundus, et kas just kogu rahvas, aga väga paljud nõudsid valitsuselt mistahes karmide meetmete kehtestamist sõltumata sellest, kas need tegelikult ka aitavad või mitte.

Kuid põhiseadus kehtib ka praegu edasi, nii et kõikide meetmete karmus peab olema väga täpselt välja kaalutud ning inimeste vabadusi ja õigusi ei tohi ülemääraselt kitsenda ka siis, kui käes on hädaolukord ja isegi siis, kui hädaolukorra lahendamiseks on tulnud välja kuulutada eriolukord.

Kas nende piirangute kehtestamisel peaks valitsus mõtlema ka sellele, et need võivad süvendada niigi sügavat majanduskriisi, mis lööb palju rohkem inimesi kui praeguse info põhjal võiks lüüa koroonaviirus?

Sellele kogu aeg mõeldaksegi. Minu teada on olemas eraldi töörühmad, kuhu on kaasatud inimesi, kes on just majandusega seotud ja oskavad mõelda, millised oleksid majanduse abistamise, toetamise viisid.

Aga küsimus on õige.

Soovitan mõelda kõigil, kes on süüdistanud valitsust, et miks eriolukorra kehtestamisega hiljaks jäädi, kuigi mina arvan, et eriolukorda varem kehtestamist seadus ei lubanud, millised on [eriolukorra] tagajärjed inimestele, kes on aastatega oma äri püsti pannud ja kellel on praegu väga raske. See ongi õigusriik, kus erinevaid huve kaalutakse ja uisapäisa ei tegutseta.

Kui inimene tuleb välisriigist koju tagasi, kas teda saab tõesti sundida kaheks nädalaks eneseisolatsiooni?

Jah, saab küll. Ja see on midagi, millega minu hinnangul jäädi hiljaks.

Teadsime, et viirus on väga, väga nakkav, suurim oht on massiline nakatumine ja selle tõttu ühiskonna tavalise elu kokku kukkumine. Ja selle vältimiseks oli tegelikult juba siis, kui viirus hakkas Eestile lähenema ja oli tõenäoline, et siia ta jõuab, võimalik need kohustuslikud ettekirjutused anda. Kahjuks ei antud ja kahjuks [ainult] soovitustest inimesed kinni ei pidanud – tõepoolest, paljud välismaalt tulid, kaheks nädalaks koju ei jäänud ja viirus läks ka Eestis levima.

Kui rahvas läheb nädalavahetusel rappa jalutama ja ühel matkarajal on korraga 200 inimest, on see lubatud?

Siin soovitaks kõigil mõelda oma peaga ja mõelda selgelt. Praegu kehtestatud keeldude ja käskude eesmärk on see, et inimesed puutuksid võimalikult vähe kokku teiste inimestega ja et nakkuse leviku saaks pidama. Seega: kui on ikka näha, et rabas toimub tunglemine, siis see ei ole hea, sest viroloogide jutust olen aru saanud, et ka väliskeskkonnas võõraste inimestega  liialt lähedalt suheldes kandub viirus üpris hõlpsasti üle.

Õnneks on Eesti suur ja lai, ka ise käisin nädalavahetusel jalutamas ja eriti kedagi teel ei kohanud. Nii saab valida ka kodu lähedalt kohti, kus tavalise elu kõrvalt pole aega käia, seal ei kohta suurt kedagi ja värske õhk on terviseks.

Millal peaks valitsus eriolukorda leevendama ja selle lõpetama?

Niipea, kui on võimalik hädaolukorda edasi juhtida ilma eriolukorra meetmeteta.

Milline on riigikogu roll eriolukorra ajal?

Ka eriolukorra ajal juhib laiemalt vaadates riiki ikka riigikogu. See tähendab, et riigikogu peab olema valmis vajadusel muutma eelarvet, loomulikult arutama küsimusi, neil on jätkuvalt õigus küsida peaministrilt ja ministritelt, loodan, et asjalikke ja mõistlikke küsimusi, mis on tarvilikud parlamentaarseks kontrolliks ja inimeste teavitamiseks.

Vaieldamatult on riigikogu roll säilinud ka praegu.

Mis tähendab, et riigikogu ei pea ega saagi võtta hoiakut, et valitsus kehtestas eriolukorra ja las nüüd valitsus tegeleb?

Põhiseaduse järgi tõepoolest ei saa.

Iseasi, kui mõistlik on tulla [parlamendi suures saalis] kokku, kui kokkutulemiseks objektiivset vajadust ei ole. Aga seda otsustab riigikogu ise, kuidas oma tööd korraldada.

Ent parlament peaks kogu aeg tegelema kaasamõtlemisega, nägema siin oma rolli, vajadust mõnda küsimust arutada või otsustada asju, mida ainult parlament saab otsustada.

Jah, ka riigikogu liikmetel ja ametnikel tuleb vältida sotsiaalseid kontakte, kuid põhiseadus on seadnud asjad nii, et riigikogu ei ole võimalik otsustamisest kõrvale jätta.

Kas teie süda on Eesti põhiseaduslikkusele mõeldes praegu rahul?

Minu amet sellist rahulolu ei luba. Loomulikult mõtlen kogu aeg kaasa, mõistes nii seda, mida rahvas ootab ja nõuab valitsuselt, mida valitsus saab ja tohib teha kui ka seda, mida põhiseadust vastu võttes rahvas ise omal ajal silmas pidas.

Hea näide on Eestist lahkumise keeld. Paljud on öelnud, et lihtne oleks piirid täielikult sulgeda ja öelda, et ka Eestist välja ei saa.

Aga 1992. aastal hääletas rahvas põhiseadusesse sätte, et Eestis ei hakata nõudma  kunagi väljasõiduviisat. See on vaid üks selliseid näiteid.

Siin on minu, paljude teiste, ka sõltumatu ajakirjanduse amet olla mõistliku kõrvaltvaataja ja kriitikuna kohal.

Mis puudutab väljasõitu, siis praegu ei ole aeg minna turismireisile või üldse ilma hädavajaduseta sõita [välismaale]. Teistes riikides võib sattuda karantiini, mis ei ole midagi meeldivat, eriti väljaspool Euroopat ja see tähendab väga olulist vabaduse piiramist mõnes hoones, mis ei ole sugugi mugav ning ka tagasi saamine võib olla keeruline. Praegu ei ole turismiks ega seiklemiseks hea aeg.

Ja Eesti inimeste vabadused on ka eriolukorras parimal viisil kaitstud?

Eks minu töö on vaadata alati kriitilise pilguga. Saan öelda praegu, et kui inimesed on ise mõistlikud, siis tõenäoliselt rahvakeeli öeldes komandanditunnini minna ei ole vaja, mis ei ole ka kindlasti põhjendatud. Aga kui inimesed ise ei saa aru, et praegu on aeg eneseisolatsiooniks, [vahetute] kontaktide vähendamiseks, siis mine tea.

Aga minu töö on olla kogu aeg valvas.

Toimetaja: Anvar Samost

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: