"Kaupluses käimise saab kokku leppida kas oma pereliikmete, naabrite või ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga - keegi ikka saab abistada. Tasub ostunimekiri läbi mõelda, kirja panna ja keegi käib ära," rääkis perearst Piret Rospu ERR-ile.

Samamoodi saab digiretseptid välja osta kolmas isik, rääkis ta. Digiretsepti väljaostmiseks on vaja, et ostja näitaks oma isikut tõendavat dokumenti ja et tal oleks kaasas selle patsiendi isikukood, kelle nimel on digiretsept välja kirjutatud.

"Tegelikult väga harva arstid kasutavad seda, et panevad retsepti väljaostmise lukku, et mõni inimene ise tohibki ainult retsepte osta - seal on tavaliselt mingi kuritarvitamise juhtum taga olnud. Massivne enamus retseptidest on vabad, nii et neid võib välja osta ükskõik kes, kes teab patsiendi isikukoodi ja siis peab apteegis oskama öelda, millist rohtu ta parajasti osta tahab," selgitas Rospu.

Küsimusele, kui pikaks ajaks võiks ravimeid ja toitu varuda, ütles Rospu, et ravimeid umbeks kuuks, toitu selle lühema säilivusaja tõttu lühemaks ajaks.

"Ma arvan, et kuu aja ravimivaru oleks mõistlik. Me ei tea ju, kui pikalt meil siin see koroonaviiruse olukord kestab - oletatatakse nelja nädalat, oletatakse kuute nädalat või natuke peale. Ma arvan, et kui oleks ühe kuu ravimivaru, siis saaks kuu aja pärast vaadata, mis seis on ja siis võib-olla vajadusel üht-teist uuendada.
Toiduvarude osas - ega söök ju alati nii kaua seisa, seepärast võiksid toiduvarud olla kahe nädala arvestusega, et siis kahe nädala pärast vaadata, mis moodi on," rääkis perearst.

Keskused püüavad patsientide kokkupuutumist vältida

Perearstid soovitavad kergemate haiguste korral konsulteerida arstiga telefoni teel ning taotleda töövõimetuslehte keskkonnas digilugu.ee.

Rospu rääkis, et perearstid tegutsevad selle nimel, et patsiendid võimalikult vähe kohale peaks tulema ning siis, kui nad arstile tulevad, teiste patsientidega kokku ei peaks puutuma.

"Meie perearstikeskuses helistame aja broneerinud patsientidele ja küsime, mis plaanis oli, millega pidime tegelema (mõned asjad on küll pooleli ja ma tean ise) - kõik, mida vähegi saab ära jätta, me jätame ära, lükkame edasi või lahendame telefoni teel või korraldame ümber nii, et inimesed ei peaks tulema perearstikeskusesse kui see on vähegi välditav," rääkis ta.

Kuna kõiki asju ei saa edasi lükata - mõned patsiendid on praegu haiged, mõnel on vaja kipsi või õmblusi eemaldada, siis selliste patsientide jaoks lepitakse kokku kindel vastuvõtuaeg. "Igaüks teab, millal ta peab tulema ja tuleb selle ajal. Nii, et maja peal meil ka patsiendid omavahel lähikontakti ei satuks," märkis Rospu.

"Meil on ringlevaid haigusi praegu palju, iga köha ei ole koroonaviirus. Aga praeguseks on tõenäoliselt koroonaviirusega haigestunuid nii palju, et neid kõiki ei testita ja me käsitleme neid kõiki nagu tavalisi haigusi. Ehk siis: kui inimene jääb haigeks, siis ta võtab ühendust oma perearstiga, räägib oma mure ära ja siis juba meditsiinitöötaja perearstikeskuses hindab, kas see asi kuulub kodus ravimisele - suurem osa kuuluvad - või kas seda patsienti on vaja läbi vaadata või kas ta vajab juba kiirabi ja haiglasse viimist," selgitas ta.

Töötavatel inimestel on praegu võimalik kasutada keskkonda digilugu.ee ja seal märku anda, et on vaja endale töövõimetusleht avada. Rospu hinnangul on esmaspäeval-teisipäeval töövõimetuslehti vajavaid inimesi kõige rohkem ja eeldatavasti nädala jooksul perearstikeskusest helistatakse neile taotlejatele tagasi ja täpsustatakse olukorda.

Apteegid lähevad üle letiteenindusele

Apotheka, Benu, Euroapteegid ja Südameapteegid lähevad nakkusriski vähendamiseks üle ainult letiteenindusele ning eraldavad müügisaalid tsooniks, kus liiguvad ainult apteegitöötajad. Muudatusega on juba alustatud ja see viiakse ellu järk-järgult.

Saaliteeninduse peatamise eesmärk on tagada apteegiteenuse kättesaadavus ja apteegitöötajate kaitse.

"Apteegipidajad loovad liikumistsoonid, et vältida piisknakkuse levimist ravimikarpidel avatud müügisaaliga apteekides," ütles Eesti apteekide ühenduse juhatuse liige, proviisor Timo Danilov.

"Välja hakkab see nägema näiteks nii, et turvalindiga on tehtud liikumiskoridor sissepääsust kuni kassani. Ülejäänud saalist saab küll kaupa osta, aga apteeker toob selle ise patsiendile, sest patsient ise apteegis ringi liikuda ei tohi."

Lisaks hakatakse kassade juurde paigaldama kaitseklaase, et täiendavalt minimeerida apteegitöötajate haigestumise riski. Esimesed apteegid saavad kassadele kaitseklaasid juba täna ning lähipäevil teostatakse muudatused valdavas osas apteekides.

"Apteegiteenuse tagamine nii erandlikus olukorras on kriitilise tähtsusega ning teenindusstiilist olulisem on tagada apteegiteenuse järjepidevus. Loodetavasti apteegikülastajad mõistavad, et ümberkorraldus on nende enda huvides. Ravimeid on ladudes piisavalt ning praegu ei ole küsimus selles, kuidas võimalikult paljusid inimesi korraga teenindada vaid et kõik need, kellel on tõesti ravimit vaja, saaksid selle kätte viirusega kokku puutumata," selgitas Danilov.

Juhendinfo praegusel perioodil apteegiteenuse osutamise kohta paigutatakse lähiajal ka apteekide sissepääsude juurde.