Mis mõtted jäid kõlama transpordiministrite kohtumisel?

Eelkõige see, et erinevate liikmesriikide vahel ja Euroopa Komisjoniga koostöös tuleb rohkem tegevusi koordineerida. See, mis on juhtunud viimase nädala või natuke rohkema aja jooksul on see, et liikmesriigid on tulnud välja omapoolsete meedetega, koordineerimist ei ole ja see on loonud ka olukorra, kus kaupade liikumine on häiritud, sealhulgas ka oluliste kaupade liikumine. Siseturu seisukohalt on oluline, aga eelkõige sellest seisukohast, et need kaubad ka jõuaksid inimesteni, et liikmesriigid oma tegevusi koordineeriksid.

Meil on vaja luua reaalselt nõndanimetatud rohelised koridorid, mis tähendab siis seda, et nende kaudu saaksid liikuda kaubad ja transport ja see peaks tagama selle, et need jõuaksid erinevate lõpptarbijateni. See on kõige olulisem. Samuti sellega seoses kõiksugune koordineerimine, infovahetus, vastavate veebilehekülgede ülespanemine, et oleks informatsioon võimalikult ajakohane.

Aga mida Euroopa Liit teha saab? Eelkõige on pikad sabad ja probleemid tekkinud mõnede riikide piiridel - kui Poola ei muuda oma suhtumist, siis ei muutu midagi.

Täpselt nii on. Loomulikult me ka omalt poolt suhtleme kõikide nende riikidega ja tegelikult kõik ka rõhutasid täna ministri tasandil, et on vajalik, et kaubad liiguksid. Ka Poola omalt poolt on kinnitanud, et ka nende jaoks on tähtis, et kaubad liiguksid. Nii et meie ülesanne on siin üritada vahendada ja leida neid võimalusi.

Kaupade liikumine on muidugi oluline, aga see on vaid üks osa sellest suurest puzzlest, mis meil siin täna on. See kindlasti puudutab kõiki transpordivaldkondi, nii nagu see puudutab maanteetransporti, puudutab see ka väga teravalt lennundust. Euroopa lennunduse seis on täna väga-väga keeruline. Tõenäoliselt nädalavahetuseks 90 protsenti või veelgi rohkem lendudest jääb toimumata ja see loob loomulikult väga suure surve nii lennufirmadele kui ka kogu lennundussektorile. Need olid ka teemad, mida me täna arutasime.

Poola juurde tagasi tulles, kas Poola mingeid lubadusi ka on andnud?

Mitte ükski liikmesriik ei öelnud täna seda, et ei peaks olema toimivat koridori, mis võimaldaks kaupade liikumist ja eelkõige oluliste kaupade liikumist. Ükski liikmesriik ei leia, et seda pole vaja. Oluline on see, et see muutuks ka reaalsuseks ja ka selles osas me teeme omapoolsed ettepanekud liikmesriikidele, kuidas seda kõige tõhusamalt saavutada.

Juba oli juttu lennundusest. Kuidas seda praegust kriisi kirjeldada, kas pärast paari kuud on lennuettevõtted üldse enam alles?

See, mida me täna kogeme, on ju midagi nii mastaapset, mida me ei ole Euroopas transpordivaldkonnas pärast Teist maailmasõda olnud. Tegelikult on täna ka veel ebaselge, kuivõrd pikka aega kogu see kriis tervikuna jätkub. Kõik on seda meelt, et transpordisektor tervikuna vajab toetust, kindlasti seda vajab ka lennundussektor, kes on olnud esimeste hulgas, kes on saanud kõige suurema löögi.

Ja loomulikult on hästi oluline, et Euroopas oleks ka edaspidi konkurentsivõimeline lennundussektor ja lennundusettevõtted. Sellest me lähtume. Komisjon on teinud ka omapoolsed ettepanekud selles osas, kuidas on võimalik praegu riigiabi reeglistiku raames lennuettevõtteid toetada.

Loomulikult liikmesriigid vaatavad seda olukorda ja kindlasti võetakse vastu ka erinevaid otsuseid, mis võimaldavad sektoril sellest olukorrast pikas perspektiivis välja tulla. Suurte lennuettevõtete puhul on täna olukord, kus neil on veel piisavalt puhvrit ja ka likviidsust, aga on selge, et see ei saa kesta liiga pikalt ja on selge, et nad vajavad täiendavat toetust. Ja on neid lennuettevõtteid, kellel on täna see olukord palju keerulisem ja kes satuvad nende väljakutsetega palju varem silmitsi.

Kuidas neid lennuettevõtteid toetada, keegi ei taha ju anda neile valget paberit allkirjaga, et kasutage nii palju maksumaksja raha kui tahate? Millised skeemid võiksid jutuks tulla, riigiabi reeglite muutmisest on juttu olnud, samas ei saa ju tekitada ka olukorda, kus üks riik toetab väga ebaproportsionaalselt rohkem ja teine riik vähem ja ettevõtted satuvad eri olukordadesse?

See on kõik absoluutselt õige. Seetõttu me üritamegi vaadata, et üldine konkurentsiraamistik oleks paigas ja kõik tegevused oleks kooskõlas ka sellega, mida tänane Euroopa Liidu riigiabi reeglistik lubab. Aga tuleb vaadata mitte ainult lennuettevõtteid, see on ju kõik ikkagi doominoefekt – lennuettevõtted, lennujaamad, samuti lennuliikluse teenuse pakkujad, need kõik moodustavad ühe terviku ja on selge, et nad kõik vajavad üht- või teistmoodi täiendavat toetust. Me peame arvesse võtma kõikide huve, näiteks üks võimalus on ka see, mida lennuettevõtted on ise pakkunud - ülelennu või lennuliikluse tasude külmutamine. See omakorda looks täiendava probleemi lennuliiklusteenust pakkuvatele ettevõtetele, nii et seda tervikut tuleb silmas pidada ja leida need lahendused, mis aitavad kogu sektorit, mitte ainult sektori mõningaid osi.

Võib-olla te võiksite veel mõned näited tuua, milles see abi võib seisneda?

Kindlasti lennuettevõtete jaoks on number üks küsimus likviidsuse tagamine ja see ei ole mitte üksnes lennuettevõtete puhul, vaid ka lennujaamade puhul. See tähendab seda, et peavad toimima skeemid, mis tagavad neile juurdepääsu täiendavale likviidsusele.

Samuti on küsimus mingite maksude ajatamisest või maksudest ajutisest loobumisest. Need on teemade hulgas, mida lennuettevõtted on ka omalt poolt välja toonud. Juttu oli juba ülelennu tasudest. Me oleme omalt poolt juba teinud seda, et lennuettevõtted vabastatakse ajutiselt lennujaamade teenindusaegade kasutamise kohustustest ja see on hästi oluline selle paketi osa.

Samuti kõik see, mis puudutab reisijatele makstavaid kompensatsioone. Me oleme täna ikkagi selles olukorras, kus meil on erakorraline olukord ja sel juhul nende kompensatsioonide maksmine ei ole põhjendatud. Me vaatame ka seda teemat ja loomulikult üritame kindlasti vähendada seda, et riigid peaksid otseselt oma ettevõtteid toetama, kui on võimalik muude meetmetega vältida, et nende kulud praegusel hetkel kasvaksid.

Mida Eesti peaks silmas pidama kogu selle transporditeema juures?

Ma arvan, et Eesti peaks silmas pidama samu asju, mida ka teised Euroopa riigid. Seda, et kui see kriis hakkab lõpule jõudma, oleks ikkagi jätkuvalt olemas toimiv ja konkurentsivõimeline transpordisektor ja ei ole kahtlustki selles, et riik peab siin omalt poolt õla alla panema ja seda sektorit tervikuna toetama ja loomulikult selle sektori erinevaid osiseid, kus see surve on suurem ja seda tegema tervikpilti silmas pidades.

Milliseks see kriis Euroopa ja Euroopa Liidu jaoks võib kujuneda? Võib-olla on seda vara öelda, aga see on ikkagi mastaapne asi, mida ei ole varem kogetud.

Ei ole küll. Ma arvan, et pärast Teist maailmasõda ei ole sellist piiride sulgemist ja inimeste vabaduse piiramist Euroopas kunagi olnud ja loomulikult on see uus asi. Loomulikult üritame kõik, kes me eesliinil oleme, sellega tegeleda nii hästi kui võimalik. Oluline on siin kuulata ka seda, mida erinevad sektorid ütlevad, kes näevad seda omaenese majandustegevuse peal ja oluline on, et erinevad liikmesriigid koordineeriksid neid tegevusi omavahel.

See on ka Euroopa toimimisel hästi tähtis, et me kõik teame, mis toimub ja me üritame saavutada selle, et põhilised ja Euroopa jaoks olulised teemad, nagu näiteks siseturg, et see jätkuvalt toimiks, et kaubad saaksid liikuda, et olulised kaubad jõuaksid inimesteni. Need on asjad, mis on vaja praegusel hetkel esmasena paika panna ja loomulikult sealt edasi, milliseid majanduslikke meetmeid on tervikuna vaja, et kogu Euroopa majandus sellest kriisist välja tuleks.

Aga see ei ole ainult Euroopa, see on ikkagi globaalne teema, samamoodi oli see Aasias, samamoodi näeme me eri meetmeid, mis võetakse tarvitusele Ameerika Ühendriikides ja kindlasti ka mujal.

On selge, et see on enneolematu globaalne kriis, millega maailm täna silmitsi seisab ja kus lahenduste leidmine ei ole sugugi lihtne ja kus need lahendused, mida vanasti on kasutatud, ei pruugi toimida. Nii et eks me peame siin välja mõtlema, kuidas kõige paremini on võimalik kriisi pehmendada ja ärme unustagem selle majandusteema juures ikkagi ka seda, mis on seotud inimeste põhivabadustega. Ja loomulikult inimeste tervis on kõige olulisem, see põhjendab ka seda, miks sellised meetmed on.