Yana Toom: loodan, et Euroopa Liit ärkab ellu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Yana Toom.
Yana Toom. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Eesti saadikud Euroopa Parlamendis kardavad, et kui praegune kriis kunagi läbi saab ja piirid avatakse, ei ole liikmesriikide vahel enam usaldust. Veelgi enam, toimuv võib kaasa tuua uute globaalsete jõujoonte tekkimise: märgid näitavad, et Hiina väljub kriisist tugevamana kui USA.

Koroonaviirus on karantiini pannud ka vabadused, millele Euroopa Liit seni toetus – inimeste, tööjõu ja kaupade vaba liikumise. Solidaarsus on asendunud isolatsionismi ja sisepiiride ehitamisega.

Euroopa Parlamendi president David Sassoli, kes küll kinnitas, et EL näitab Teise maailmasõja järgses suurimas kriisis "tõelist ühtekuuluvust", oli samas sunnitud tunnistama: "Mõistagi seisame vastakuti rahvusliku isekusega."

Vaid kaks, Eestit valusalt puudutavat näidet: Poola valitsuse otsus sulgeda rahvusvaheline maanteetransport ja Soome valitsuse otsus sulgeda piir Eestist pärit töötajatele.

"Suur tänu" Soomele ja Poolale

"Ma saan soomlastest aru, aga poleks seda neilt oodanud," ütleb Euroopa Parlamendi liige Yana Toom (Keskerakond) kodukarantiinist telefonitsi ning lisab: "Ja Balti riigid ei ole enam EL-i osa, tänu Poolale."

Kriis saab kunagi läbi, võibolla paari-kolme kuu pärast, piirid tehakse jälle lahti, aga usaldust ei ole, arvab ta. "Itaalia jäeti üksi – see on fakt. Saksamaa keelustas meditsiiniliste maskide väljaveo – see on fakt. Kantsler Merkeli pöördumine oli ainult Saksa rahvale, mitte ülejäänud Euroopale – see on ka fakt," loetleb Toom.

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament räägivad praegu liikmesriikide majanduse päästmise abinõudest ligi kahe triljoni euro ulatuses, mille peale Toom leiab ka optimistlikke sõnu: "Loodan, et Euroopa Liit ärkab ellu."

Kaks triljonit eurot on nii suur summa, suurem kui viimase ilmasõja järel Euroopa rusudest jalule tõstnud abipakett ja tavalised inimesed ei teagi, mitu nulli seal on, ütleb Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (Reformierakond). Ent praegu painab teda küsimus, kui palju on EL-i liikmesriikides kehtestatud piirangutel meditsiinilisi põhjendusi ja kui palju valitsuste soovi meeldida jõuliste otsustega oma valijatele ning miks kõik maad omaette askeldavad.

"Heidan ette Euroopa Komisjonile ja Euroopa Nõukogule, et koordinatsiooni riikide vahel kas ei olnud või see ei toimunud. See läks valesti. Ma ei tea ka, kui palju Eesti valitsus koordineeris piiri sulgemist naabritega – Läti, Soome ja Rootsiga või lugesid nad Eesti otsuseid uudistest," räägib Paet, kes on sarnaselt kolleeg Toomile Tallinnas kaugtööl.

Uued globaalsed jõujooned

Tema kolleeg Euroopa Parlamendis, Eesti mitmekordne peaminister ja Euroopa Komisjoni endine volinik Andrus Ansip on veel sõnaselgem ja otsekohesem. "Totaalse piirikontrolli meede on vajalik poliitikutele, kes saavad rahvale öelda, et nad võitlevad vaenlasega, võitlevad viirusega... Naabrid panid piirid kinni omavahel rääkimata... Euroopa Komisjoni sekkumine on jäänud liiga aeglaseks..." vuristab ta ERR-i ajakirjanikule Mall Mälbergile.

Sotsiaaldemokraadist endine Eesti kaitse- ja välisminister Sven Mikser, nüüdne europarlamendi liige, on kodukontoris ja loeb enda sõnul igapäevaselt välisallikatest järjest analüüse, prognoose, olukorra ülevaateid. "Sellel, mis praegu toimub, võib olla fundamentaalseid tagajärgi, uute globaalsete jõujoonte tekkimist. Märgid näitavad, et Hiina väljub kriisist tugevamana kui USA," püüab Mikser näha tulevikku.

Sealt paistab ka võimalus, et jõudu saavad juurde need, kellele Euroopa sisepiiride sulgemine tundub lihtne ja õige.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: