Praegu on seiresüsteemidega kaetud umbes 70 protsenti piirijõest. Selleks, et piirivalvel oleks Narva jõest täielik ülevaade, ehitatakse lähiaastatel juurde 14 seirepositsiooni. Neist viis radarit paigutatakse juba alanud esimeses ehitusetapis Narva-Jõesuu ja Narva vahelisele alale.

"Ehitustööd on praegu aktiivselt käimas eelkõige Narva linna vahetus läheduses ja kui ehitustööd lõpule jõuavad, siis viis positsiooni seal ka valmivad. Edasi liigume juba Kõrgesoo ja Karoli piirkonda. Mustajõe ja Karoli vahele tulevad järgmised üheksa seirepositsiooni, patrullteed ja juurdepääsuteed saavad teises etapis rajatud," rääkis PPA idapiiri väljaehituse projektijuht Merle Tikk.

Tikk kinnitas, et ehitus kulgeb kavandatust kiiremini ja esimesed viis seirepositsiooni võivad valmis saada juba sel sügisel. Ehitusleping ülejäänud üheksa rajamiseks sõlmitakse suvel ning need valmivad koos juurdepääsuteedega kolme aasta pärast.

Kõik kokku läheb see maksma 14 miljonit eurot ja annab piirivalvele ülevaate jõel toimuvast, muu hulgas ka piirialadel liikuvatest droonidest.

Samas tegeldakse praegu piirivalve esmaste kriitiliste vajaduste rahuldamisega, rõhutas Tikk. Kogu idapiiri droonituvastusvõimekuse terviklahenduse väljaarendamine maksab veel umbes 14 miljonit eurot, ja seda raha hetkel pole. Ka Narva jõele oleks vaja rohkem seireseadmeid paigaldada.

"Narva jõepiiri väljaehituseks on tõepoolest täna vahendeid pisut puudu, seda eelkõige just seireseadmete osas, kuid me teeme koostöös ministeeriumiga pidevat ja aktiivset koostööd selles osas, et kaasata seireseadmete soetuseks välisvahendeid. Oleme esitanud erinevaid taotlusi, erinevatel ajahetkedel on neid taotlusi ka rahuldatud ja me loodame, et ka Narva jõepiiri väljaehituseks seireseadmete osas puduolev rahastus saab leitud," rääkis Tikk.

PPA andmeil vajaks idapiiri väljaehitamine koos taristu ja seadmetega täiendavalt veel umbes 50 miljonit eurot.