Terviseamet: halvim prognoos pole täitunud, kuid viirus on salakaval ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Martin Kadai
Martin Kadai Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Eestis ei ole õnneks realiseerunud prognoos, mida viiruse leviku alguses kardeti, ütles terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai, hoiatades, et viirus käitub siiski salakavalalt, nii et järsk hüpe haigustumuses võib tekkida väga ootamatult, kui inimesed reegleid ei täida.

"Õnneks ei ole realiseerunud see prognoos, mida alul oli karta, et iga päev lisandub rohkem haigusjuhte kui eelmisel päeval. Kümme päeva oleme olnud olukorras, kus ei ole otseselt kasvanud positiivsete või kinnitatud haigusjuhtude arv, ehkki teeme teste rohkem kui varem," kommenteeris Kadai Eesti olukorda.

"Kui vaadata leviku dünaamikat Eestis, kõrvutades teiste riikidega, siis saame väita, et oleme tuvastanud haiguse kohapealse leviku varajases faasis, me ei ole seda maha maganud."

Kadai sõnul toetab ta väiteid ka teaduskirjandus ja teiste riikide kogemus.

Mustema prognoosi täitumise on aidanud ära hoida viiruse algusfaasis ette võetud laialdane proovivõtmine spetsiaalsete kiirabibrigaadidega ja laialdane teavitustöö, hindas ta.

"See pole aga põhjus lasta end vabaks või väita, et oht on kadunud. Peame vaatama leviku dünaamikat globaalselt ja see on tõusutrendiga, tõenäoliselt ka Eestis," hoiatas Kadai.

Tema sõnul on tegemist üsna hiiliva või salakavala haigusega, kus algselt on puhang justkui kontrolli alla saadud, ent mingil hetkel väljub olukord siiski kontrolli alt. Seetõttu tuleb ka Eestis olla jätkuvalt valvas ja järgida kehtestatud nõudeid: haiged on kodus, ei puutu kokku tervetega, ei tohi koguneda gruppidesse jne.

Talle sekundeeris ka perearst Karmen Joller, kes pani südamele, et perearstid, pereõed jm meditsiinipersonal, kes on kõrgendatud riskiga töötajad ja tegutsevad eesliinil, saavad hoiduda haigestumisest üksnes juhul, kui patsiendid peavad kinni reeglitest, et haigena tervetega kokku ei puutu ja oma haigust ei levita.

Perearstid on arvestanud, et mingil hetkel võib haigus kanduda ka nendeni, mistap on osa arste arvatud praegu reservi, et tagada teiste töötajate asendamine ajaks, kui nad haigestuma peaksid.

Joller tõdes, et kaitsemaskid, mida perearstid ja -õed praegu kasutavad, ei vasta kõrgeimale kaitsetasemele, ent avaldas lootust, et nädala pärast jõuavad kohale ka õiged kaitsemaskid. Seni tuleb hakkama saada olemasolevatega.

"Perearstid on tänaseks rohkem kui nädala valmistunud selleks, et toimub väga kiire ja äkiline haigestumuse tõus," ütles ta.

Jolleri sõnul võib haigestumus tõusta väga äkki, nagu näitab teiste riikide praktika, ning pani südamele, et selle riski realiseerumine sõltub igaühest.

"Eesmärk on, et tõus oleks äärmiselt lauge," rõhutas ta. Vaid siis suudab meditsiinisüsteem selle lisakoormusega toime tulla, kui see hüppelise tulvana ei juhtu. "Keegi ei taha, et juhtuks see, mis Itaalias, kus on väga palju väga raskes seisus inimesi."

Tema sõnul on tehtud ettevalmistusi, kuidas eraldada nakkussümptomitega inimesi tervetest nii ajaliselt kui ka ruumiliselt.

Joller manitses ka terveid inimesi mitte liiga uljalt käituma: "Ärge minge lastega mänguväljakutele ega Viru rappa, kus laudteel on pea võimatu üksteisest kallistamata mööduda!" palus perearst. Üksiti tuletas ta meele, et ka poodi või turule juurikaid valima ei tuleks minna kogu perega praegu.

Ta soovitas hoiduda meditsiinikaugete inimeste kuulamisest, nagu füüsikud, matemaatikud või keemikud, kes võivad olla küll oma alal väga pädevad inimesed, ent mitte erialaspetsialistid, kes omavad teaduslikku infot. Selle asemel tuleks kuulata nimelt spetsialistide - epidemioloogide, infektsionistide - soovitusi ja hinnanguid. Ta lisas, et ka perearstid lähtuvad erialaspetsialistide teabest.

"Kui jääte haigeks, tulete ju ikka arsti juurde, mitte ei lähe keemiku juurde!" põhjendas ta.

225 eestlast ootab veel kojupääsu

Välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor Tiina Kallasmaa ütles, et kriisi jooksul on nendega seni ühendust võtnud umbes 7000 inimest, kellest 2300 vajas spetsiifilisemat abi kojupääsemisel.

Seni on lahendatud 1500 inimese küsimused, põhjalikumat abi vajab veel umbes 225 välismaal viibivat eestlast. Nad asuvad enam kui 40 riigis üle maailma, jagunedes enamasti kas perekondadeks või väiksemateks koos reisivateks sõpruskondadeks, on ka üksikrändajaid. Nende kojuaitamiseks tehakse koostööd teiste Euroopa Liidu riikidega, et leida lende, kuidas inimesi tagasi aidata.

Kallasmaa tegi üleskutse, et kes veel on kõhelnud, peaks nüüd kiiresti ära otsustama, kas tahab haiguspuhangu ajaks koju tulla või võõrsile jääda. Viimasel juhul tuleb arvestada väga pika võõrsil oleku ajaga, sest on prognoosimatu, kui kaua olukord kesta võib ning veel alles jäänud logistikavõimalused ammenduvad peagi.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: