Ööpäevaga lisandus Eestis 36 koroonaviiruse diagnoosi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1585551180000 | amCalendar}}
Koroonaviiruse testimine
Koroonaviiruse testimine Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Möödunud ööpäevaga laekus üle Eesti kokku 856 koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust, millest neli protsenti ehk 36 analüüsi osutusid positiivseteks. Kokku on Eestis tehtud enam 11 252 testi, nendest 715 ehk 6 protsenti on olnud positiivsed.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (17), Harjumaal (8), Ida-Virumaal (5), Järvamaal (2) ja Raplamaal (2). Tartumaal ja Valgamaal lisandus kummaski üks juht, teatas terviseamet.

Enim nakatunuid on analüüside tulemuste kohaselt vanusegrupis 60 eluaastat ja vanemad (23 protsenti) ning vanusegruppides 40-49 eluaastat (10,5 protsenti) ja 50-59 eluaastat (10,5 protsenti).

Pühapäeva õhtu seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 56 patsienti, kümme intensiivravil olevat inimest on kriitilises seisus. Haigusest on tervenenud 20 inimest ning surnud kolm.

Kaks surmajuhtumit on aset leidnud hooldekodu asukatega. Nädalavahetusel suri 90-aastane kaasuvate haiguste mees, kes viibis Saaremaa Valsi hooldekodus ning 83-aastane mees, kes toimetati Lääne-Tallinna keskhaiglasse Tabasalu Pihla hooldekodust, edastas Delfi.

Tabasalu Pihlakodu teisi elanikke ja töötajaid on Covid-19 suhtes testitud, kõik osutusid haiguse osas negatiivseteks, ütles terviseameti kommunikatsioonijuht.

Hooldekodu juht: nakatumine pidi toimuma mujal

Pihlakodu haldava Viru Haigla juhatuse esimees Kadri-Ann Tivas ütles ERR-ile, et tegemist oli juba nädal varem muu terviseprobleemiga haiglasse viidud Tabasalu eakatekodu elanikuga.

"Meie saime kolmapäeva, 25. märtsi õhtul info, et haiglas on COVID-19 diagnoosi saanud patsient, kes on olnud Tabasalu hooldekodu elanik. Haiglasse viidi ta nädal varem neljapäeva hommikul, meie teada diagnoositi viirus teisipäeva õhtul ehk rohkem kui viis päeva pärast Pihlakodust lahkumist."

Tabasalu Pihlakodu karmistas neljapäevast veelgi ohutusmeetmeid ja testis koostöös terviseametiga kahe päevaga kokku 36 hooldekodu elanikku ja töötajat.

"Kõikide testide tulemused on olnud negatiivsed, mis annab alust loota, et nakatumine toimus hiljem, kas siis haiglas või teel sinna ning et Tabasalu Pihlakodu on jätkuvalt koroonavaba," sõnas Tivas.

Koroonaviiruse riskirühma kuuluvad krooniliste haigustega ja vanemaealised inimesed.

Kuressaare haigla valmistub kolmanda koroonaosakonna avamiseks

Kuressaare haiglas viibib esmaspäeva hommikuse seisuga kokku 27 koroonaviirusega nakatunud patsienti, üks inimene on intensiivravis. Kuressaare haigla juhatuse liige ja ravijuht Edward Laane ütles intervjuus ERR-ile, et suure tõenäosusega avatakse teisipäeval haiglas kolmas koroonaosakond, kuhu saab veel haigeid panna.

"Kolmas osakond läheb käiku ilmselt teisipäeval, oleneb, kui halvaks olukord kujuneb. Pühapäev nii väga halb ei olnud haigete tulemise suhtes. Tuli kolm uut koroonapositiivset patsienti," rääkis Laane.

Kuressaare haigla esimeses ja teises koroonaosakonnas viibib praegu vastavalt 11 ja 12 patsienti. Kolmanda osakonna vastuvõtuvõimekus on 14 patsienti. Iseküsimus tekib seal hapniku andmisega, mida kõigile 14 pole võimalik tagada. "Lõpuks on määrav see, kui palju on hapnikukohti neile haigetele, kes vajavad haiglakohti. Tegeleme ka sellega, et tekitada juurde hapnikuandmise võimekust," selgitas Laane.

Kui ka kolmas eriosakond haigetega täituma peaks, siis sotsiaalminister Tanel Kiigega on räägitud võimalusest, et Saaremaale tuleb kaitseväe välihaigla, mis tõstab Saaremaa võimekust haigetega toime tulla. Samuti on üle vaadatud Kuressaare haigla enda muud ressursid, kuhu voodid panna, näiteks füsioteraapia osakonda. Intensiivravi vajavate patsientide vastuvõtu osas on kokkulepe Põhja-Eesti regionaalhaiglaga, märkis Laane.

Kuressaare haiglas muutub järjest aktuaalsemaks nii arstide, õdede kui ka hooldajate puudus, kuna reedese seisuga oli haiglapersonali seas 21 nakatunut. Samas käib koroonaosakondades intensiivne töö, nad peavad olema kaitsevahendites ning kui järjest avada osakondi, on sinna vaja rohkem personali, kui tavaliselt maakondliku haigla siseosakonnas töötab.

"Personalipuudus tõuseb iga päevaga järjest enam esile. Me oleme nüüd küsinud abi ka väljast ja loodame, et siia tuleb juurde nii arste kui õdesid ja vajame ka hooldajaid," sõnas Laane.

Isikukaitsevahendid on haiglal praegu olemas. Laane vaatas pühapäeval kriitilise lao üle ja veendus, et umbes nädalane varu on olemas.

Erinevatele mudelitele tuginedes ütles Laane, et haigestumus ilmselt suureneb sel ja järgmisel nädalal ning kriitiline piir võib kätte jõuda aprilli keskpaigas või 20. aprilli paiku. Laane osutas ka sellele, et kuna inimesed on kodus ja haiglad täituvad haigetega, siis see tekitab inimestes ärevust ja paljud kiirabiväljakutsed on seotud juba sellega.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Brent Pere

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: