Kolmapäeval jõustuva reformi järel jätkab 92 protsenti apteekidest tööd ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Kui kolmapäeval, 1. aprillil, jõustub apteegireform, siis see ravimite kättesaadavust märgatavalt ei vähenda ning ükski piirkond ilma apteegita ei jää, kinnitavad ravimiamet ja Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ).

"Apteegiteenus jätkub ja ravimite kättesaadavus üle Eesti on tagatud, sellega muret ei ole," ütles ravimiameti pressiesindaja Kristi Sarap teisipäeval ERR-ile

"Mul on hea meel tõdeda, et selliseid piirkondasid ei ole, kus üldse apteegiteenus kättesaadav ei oleks. Praegu saab öelda, et kõik kriitilised piirkonnad, mida on viimaste kuude jooksul üles loetletud, need täna on õnneks saanud lahenduse ja inimesed saavad harjumuspärastest kohtadest ravimid kätte," ütles EAÜ juhatuse liige Timo Danilov kolmapäeval Vikerraadio saates "Uudis+".

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp ütles hommikul ERR-ile, et kolmapäeval jätkab vähemalt 456 apteeki, aga mõned taotlused apteegiomandi ümbervormistamiseks on veel töös, ehk viimane seis selgub hommikuks. "Meie spetsialistid tegelevad, et saaks selle numbri veel suuremaks," lisas ka Sarap, kes lubas, et ravimiamet avaldab peagi ka täpsed numbrid.

Tööd jätkab 92 protsenti apteekidest

Suurem osa apteeke jätkab senistes kohtades tööd. Ravimiameti teisipäevaõhtuste andmete kohaselt jätkavad tegutsemist 468 apteeki ehk 92 protsenti selle aasta alguses tegutsenud apteekidest.

Nõuetele mittevastavaid apteeke on 14 ehk 3 protsenti ning oma sulgemisest on teatanud 24 apteeki ehk 5 protsenti apteekidest, menetluses on veel viis taotlust.

Suletavad apteegid asuvad järgmistes linnades: Tallinn (6), Tartu (5), Kohtla-Järve (2), Pärnu (2), Tapa (2), Rakvere (2), Narva (1), Viljandi (1), Põlva (1). Maardu (1), Sillamäe (1).

Danilov ei usu reformi eesmärkide täitumist

Ravimite hulgimüügifirmadega seostatud ja reformi vastu olnud apteekide ühenduse juht Danilov kinnitas usutluses Mirko Ojakivile, et tema hinnangul ei saavutata reformiga, millega lahutati hulgi- ja jaemüügi tasand, riigi seatud eesmärke nagu hindada alanemine või sortimendi laienemine.

"Kõik need ootused, mis reformile pandi, ei täitu. Sortiment sõltub Eesti riigist endast ja sellest, kuidas ravimitootjad näevad meie turgu atraktiivsena või mitte ja kui palju nad on nõus Eesti turgu varustama uute innovatiivsete ravimitega, milline on meie maksejõud riigis tervikuna," rääkis Danilov. Hindade osas aga võib eeldada, et proviisorapteekide kulubaas läheb kõrgemaks ning pikemas perspektiivis hakkavad ravimihinnad kasvama kiiremas tempos kui üldine inflatsioon, usub ta.

Ravimiameti peadirektor temaga ei nõustu: "Apteegikülastajana võime nüüd olla hoopis kindlamad, et meile ravimeid soovitades lähtub proviisor parimast meditsiinilisest teadmisest, mitte hulgimüüjast omaniku müügisurvest," ütles Raudsepp.

Kriis teeb apteekrite elu raskemaks

Danilov rääkis ka, et nii nagu toidukauplustes käis ka apteekides enne kriisi märtsis üle "meeletu ostulaine". Seetõttu võib eeldada, et uues majanduskeskkonnas, kus inimestel on kapid ravimeid täis, tarbijakindlus nõrk ja valitseb ebasoodne konjuktuur, võib apteekritel toimetulek keeruliseks minna. "Selles valguses on uued omanikud suured sangarid," märkis ta.

Omanikku vahetanud apteekide hinnast ei taha aga rääkida ei Raudsepp ega ka Danilov. Viimane toob ainult välja, et Valga haigla jaeapteegi alghind enampakkumisel oli veebruari algul 400 000 eurot, kuid pole teada, kas see selle hinnaga ka omandati.

Küll aga on teada, et suur osa uusi omanikke võttis üle hulgimüüjale kuuluva kaubamärgi ehk sõlmis frantsiisilepingu. "Frantsiisilepingute sõlmimine tehingupoolte vahel on vabatahtlik kokkulepe. Samuti saavad pooled seda ka vabatahtlikult lõpetada. Kas see frantsiisileping tekitab valitsevat mõju, seda apteekide puhul hindab konkurentsiamet. Ja kõigil apteekidel, kes homme jätkavad, seda valitsevat mõju hulgimüüja poolt tuvastatud ei ole," rääkis Raudsepp.

Proviisorite koja esimees Karin Alamaa-Aas ei usu, et hulgimüüjate mõju värskete apteegiomanike üle frantsiisilepingutes peituks: "Pigem on sidunud mingid muud lepingud. Aga mitte frantsiisilepingud. Sellest punktist siit nüüd hakkab väga suur töö selle nimel, et need proviisorid oleksid päriselt sõltumatud."

1. aprillil 2020 lõppeb üleminekuperiood apteegiteenuse osutamiseks proviisoromandinõuetele mittevastavatel apteekidel, mille järel võivad tegutseda apteegid, mille enamusosalus kuulub proviisorile, kes võib olla seotud kuni nelja apteegiga (üle 4000 elanikuga linnas) ning peab ühes neist ka juhatajana töötama.

Samuti hakkab kehtima vertikaalse integratsiooni keeld, mis tähendab, et üldapteegi tegevuse üle puudub valitsev mõju ravimite hulgimüüjal, tootjal või tervishoiuteenuse osutajal.

Lisaks jõustub haruapteekide piirang suurtes linnades, ehk et üldapteegil ei saa olla haruapteeke linnades, kus on üle 4000 elaniku.

Muudatuste eesmärk on tugevdada proviisori rolli tervishoiusüsteemis, tagada apteegiteenuse erialane areng ja vähendada ärihuvide mõju apteegiteenusele, märgib ravimiamet oma kodulehel.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: