Riigikogu päevakorras on Eesti Panga seaduse muudatused, mis korraldavad Eesti Panga nõukogu koosseisu ja nõukogu esimehe valimisi. Seoses eriolukorraga esitab valitsusliit riigikogule menetlemiseks ka lisaeelarve projekti.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) ütles, et see sisaldab Kredexi toetuseid ettevõtetele, interneti tagamist kaugematele piirkondadele ja teederaha omavalitsustele. Samas paketis on ka aktsiisilangetused maagaasile, elektrile ja diiselkütusele, mis tähendavad ka omakorda auku riigieelarvesse.

"Kokku on see aasta peale suurusjärgus 140 miljonit eurot riigieelarvesse. Oleme arutanud, et kui majandus taastub, siis vähemalt kaks protsenti võiks olla plussis. Teisalt olnud arusaamisel, et see langetus ei tohiks olla pikem kui kaks aastat," ütles Kokk.

Rahanduskomisjoni liige, Reformierakonda kuuluv majandusanalüütik Maris Lauri ütles, et aktsiisilangetuse lisamine kriisieelarvesse on arusaamatu.

"Mitte hinnas pole asi, vaid nõudlust pole. Me võime hinna ükskõik, kui palju alla lasta, see ei too ostu juurde. Küll aga tähendab, et kes ostavad, nende pealt jääb maksulakeumine väiksemaks. Ma kahtlen, kas nendel sammudel positiivset mõju on. See kahjuks tundub sellise linnukese tegemisena, et oma valimislubadusi täita," lausus Lauri.

Lauri sõnul pole ühelgi erakonnal midagi selle vastu, et vastu võtta ka uusi lisaeelarveid, et kriisist võimalikult valutult välja tulla. Ta tõdes, et laenutingimused on Eesti riigile veel soodsad.

"Kui me võtame selle laenu, kasutagem seda siis arukalt ära. Et ei juhtuks nii, et oleme septembris olukorras, kus majandus on väga hullus seisus, meil on rahad otsas, laenutingimused on läinud meie jaoks oluliselt raskemaks ja me oleme mõttetult kulutanud raha asjadele, mis pole efekti andnud," lisas Lauri.

Lisaeelarve jõuab riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele esmaspäeval.