Kriisi ajal pole vaja auditeid ega isiksuseteste, kõik on näha. Olen osalenud mitme suure ühiselulise kriisi õppetundide kirjeldamisel ja jäänud ikka koos teiste tagantjärele tarkadega nokitsema eksimuste kallal. Kriise esitletakse sageli läbikukkumistena ja ka mingite süsteemsete muutuste saavutamises ei olda kuigi optimistlikud.

Pärast pronksiööd kõlas plaan luua venekeelne telekanal ja kui Ukraina sündmuste järel ETV+ loodi, siis selle kallal ilguti avalikult ja palju. Kriitikud väitsid, et Venemaa meedia ülemvõimu meie inforuumis polegi võimalik väärata.

Nüüdse kriisi ajal on aga kohalike venekeelsete meediaväljaannete kasutatavus hüppeliselt tõusnud, sest ka kohalik venelane teab Vene valitsuskultuuri ja inforuumi eripärasid, Moskva on ju oma tõejärgsust juba mitu aastakümmet pidulikult kuulutanud. Pronksiöö kriisist väljumisest alguse saanud idee kannab nüüd tähtsaid vilju.

Selgub, et mäsu võis olla küll hetkeliselt laastav meie ühiselu tervisele, aga külvas ometi immuunsüsteemi tugevdanud antikehi meie ühiskonna vereringesse. Praegu testivad rahvusringhäälingu venekeelsete kanalite kuulaja- ning vaatajanumbrid nendesamade antikehade olemasolu.

Masendavad sõjalised sündmused Gruusias ja Ukrainas panid hoopis uues kvaliteedis tuksuma NATO kollektiivkaitse arterid: Briti, Prantsusmaa ja Taani võitlejad Tapal on nende kriiside antikehad.

Käesoleva kriisi ajal ilmunud arvamusartiklites on juba üritatud praegust ohutaju venitada strateegiliste muutuste, näiteks kliimamuutuste ennetamise teenistusse. Küünik ütleb nüüd, et ohufetiš kaob koos kriisiga. Küünikud räägivad sageli tõtt, aga alati jääb mõni küünik lolliks.

Selle kriisi antikehad võiksid minna sinna, kus need reaalselt tervist tugevdaksid, st tervishoidu ja seda mitte ainult paranenud tervisekäitumisena personaalsel tasemel. Me näeme, et vajadusel on riik võimeline raviteenust välgukiirusel märksa patsiendikesksemalt korraldama.

Pikka aega kehva juhtimiskultuuri käes vaevelnud regionaalhaiglate juhtimiskorraldust saadetakse päevapealt saneerima asjatundjad. Riik helistab haigele iga natukese aja pärast koju ja muretseb ravijuhiste täitmise pärast.

Arutletakse isegi arstide hingehoiu üle... Maailmas tehtud uuringud on näidanud, et meditsiinitöötajate seas on läbipõlemine ja suitsidaalsus kasvutrendis. Ravijuhiste jälgimine pidi aga suuresti sõltuma ka arsti hoolivast suhtumisest kohtumisel patsiendiga. Peame hoolitsema selle eest, et see viirus meie meditsiinipersonali vaimset heaolu ja tööõnne aktiveerivaid antikehi toodaks, nii et ravijuhiste järgimise kontrolliks poleks tulevikus vaja nii ulatuslikult politseid kasutada.

Kõige rõõmustavamad tõed, mida see kriis on paljastanud, avalduvad aga globaalsel skaalal.

Esmalt peame tõdema, kui hästi meil on pärast Teist Maailmasõda läinud, oleme suutnud seni suhteliselt hästi globaalseid (vägivalla)epideemiaid ära hoida. Selle sajandi esimestel kümnenditel tundus kõik maailmas lagunevat. Üha enam tekkis tunne, et üheshingamise võime on planeedil Maa lõplikult kaotsi läinud.

Nüüd teame vähemalt seda, et inimkond suudab ühiselt hinge kinni pidada. Hoolimata kõigist raskustest, mida epideemia ja selle järelmõjud kaasa toovad, on sellist teadmist maailmale praegu väga vaja.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.