Raul Rebane: neli soovitust koroonaaja uudistega toime tulemiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ülo Josing/ERR

Raul Rebane sõnastab Vikerraadio päevakommentaaris neli reeglit, kuidas toime tulla kriisiaja suure infovooluga ja mitte lolliks minna.

Kriisiaegadele on tüüpiline, et info hulk kasvab massiliselt, otsuseid tuleb vastu võtta kiirustades ja seega kasvab ka vea võimalus. Kuidas selles infomeres ujuda, et lolliks ei jääks? Tegin endale neli lihtsat reeglit, mida julgen soovitada ka teile.

Esiteks. Kahtle, kontrolli ja ära usu!

Seda rohkem kui headel aegadel. Kahtlemine on normaalne tegevus, me teeme seda ju kogu aeg. Iga tekst pole uudis, iga punane mari maasikas. Kui ikka tuleb kuskilt teade, et parim ravim koroona vastu on kasemahla ja äädika segu, siis tuleb kahelda, sest uskumine on elule ohtlik. Näiteks ligi kaks kuud on meil levitatud jampsi, et tavaline gripp tapab rohkem ja on hullem. Paljud uskujad täna kahetsevad.

Teiseks. Helista sõbrale!

See on mitmel põhjusel hea soovitus. Kõigepealt seepärast, et inimlik suhtlemine karantiini ajal on hea, jagatud mure on pool muret. Vabakond suheldes ja teineteist toetades ju toimibki. On veel see pluss, et kuskil kolmandal või neljandal astmel on tihti keegi tarkpea, kes ütleb, et ära seda jama küll usu. See kõne võib aidata sõpra ja tema kõne võib aidata sind.

On veel plusse. Ootamatult palju on meie hulgas veel inimesi, kes ei ole aru saanud, kui ohtlik see neetud viirus on. Selliste inimeste ülesotsimine ja tänavalt äraviimine ei ole ainult riigi töö, me peame kõik kaasa aitama ja otsekontakt on kõige mõjuvam. Nad on kuskil teie kõrval, otsige nad üles, helistage ja veenge!

Kolmandaks. Otsi erinevaid allikaid!

Vaata mitmest kohast. Siis saad kujundada oma arvamuse paremini, sest mitme allika vahel võrreldes on lihtsalt suurem tõenäosus tõele pihta saada. Eriti kasulik on võimalus jälgida erinevate riikide infot.

Ajakirjanikud aitavad meil siin valikuid teha ja infot selekteerida, aga kui huvi suurem, siis võtke ikka kõrvalt ka. Mul on vanade tutvuste põhjal usaldusväärseid allikaid mitmetes riikides ja tegelikult suhtlen nendega igapäevaselt. Ja paljud asjad paistavad teistmoodi.

Neljandaks. Usu usaldusväärseid!

Sel teemal tahan pikemalt peatuda. Kriiside ajal võiks poliitiliste, religioossete ja huvigruppide info uskumise esmase allikana edasi lükata kuni kriis on läbi. Partei portaal võib olla väga armas teie hingele, aga väga kahjulik tervisele.

Eelmisel nädala neljapäeval sai Ilmar Raag venekeelse Raadio 4 otse-eetrisse küsimuse, et kas Eesti ei peaks uhkuse maha suruma ja küsima abi Venemaalt, kuna seal on koroonaga väga hästi hakkama saadud. See on eriti hea näide, mida propaganda inimestega teeb ja mida nad võivad uskuma hakata.

Igaüks, kes natukenegi sügavamalt Venemaa koroonaolukorda uurib, teab, et seal on tõusmas suured, võimalik, et ülisuured probleemid. Nad jäid reaalsete lahendustega selgelt hiljaks. Seda kummalisem, et eelmise nädala reedel hakkasid Eesti meediasse ilmuma lood, et küll ikka tuli PBK uudiste lõpetamine valel ajal ja nüüd jääb vene elanikkond ilma korraliku infota

See on nüüd küll liig, mis liig. Eesti on iseseisev riik ja peab hakkama saama oma infoga ning Moskvast abi küsida pole vaja. Nii Raadio 4 kui ka ETV+ kuulajaskond-vaatajaskond kasvab väga kiiresti, sest ei ole võimalik elada, kui kriis on siin, info Moskvast. Sellest saab õnneks enamik venekeelseid inimesi aru.

Värske Kantar Emori uuring ütleb, et ETV+ usaldusväärsus on 37 protsenti RTR-il 17 ja PBK-l 15. Mida me sealt PBK-st siis hangime? Tuletame meelde, et ETV+ loodi just sarnaste olukordade lahendamiseks ja küll praegu oleks kehv, kui teda poleks loodud.

Kuulge, lepiks selles ikka nüüd kokku, et see häbiväärne aeg, mil iseseisev riik ostis oma kodanike informeerimiseks aega teise riigi vaenulikult suhtuvatelt kanalitelt, on läbi. Punkt. See oli ka terav sõnum neile, kes PBK uudiseid taastada tahaks.

Igaühel on oma menüü, mida ta usub, mis allikaid vaatab. ERR-i usaldusväärsus on kriisi ajal loomulikult selgelt esimene ja sotsiaalmeedial viimane. See on ka loomulik, sest kriisi ohjamine ei ole meelelahutus. Seega tuletan meelde:

  1. Kahtle, kontrolli!
  2. Helista sõbrale!
  3. Otsi erinevaid allikaid!
  4. Usu usaldusväärseid!

Nii saame täita oma peamist kohust - olla head kodanikud, sest ainult koos saame kriisist jagu. Kodaniku peamine ülesanne, nagu ütleb saksa kirjanik Günter Grass, on "hoida suu lahti". Osa riike võitleb kriisiga kodanike suu sulgemisega, meil see õnneks pole võimalik. Veel. Seega, helista sõbrale!


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: